20. aprill 1946 saadeti Rahvasteliit laiali. Mõnda aega toimisid ÜRO ja RL paralleelselt. Asutamine San Fransisco konverents aprillist 1945. Kutsuti kõik Atlandi hartale allakirjutanud riigid, v.a. Poola, sest ei teatud, millist valitsust tunnustada. Kutse saadeti lisaks veel 4 riigile, seega kokku 50 riiki. Need 4 riiki olid: Valgevene ja Ukraina, Argentiina ja Taani. Kõige tähtsam komitee oli Juhtivkomitee, kuhu kuulusid KÕIK riigid. Teisi komiteesid oli veel 4 – peakomiteed. Eraldati „sikud lammastest“, kes võis kuhu kuuluda. Nt Õiguskomiteesse kuulusid 5 suurriiki ja teistest riikidest ainult Mehhiko. Täidesaatvas komitees oli 5+9 riiki, koordineerivas samuti lisaks 9 riiki. Hääletamisküsimused tulid teravalt mängu – olulistest küsimustest 2/3 häälteenamus, protseduurilistes absoluutne häälteenamus
põhjalikku arutelu esimesel lugemisel ei toimu. Hääletatakse üksnes seda, kas eelnõu kui tervik saata teisele lugemisele. Eelnõu võib teisele lugemisele minna ka ilma hääletamiseta, kui keegi ei tee ettepanekut eelnõu tagasi lükata. Enne teist lugemist määrab juhtivkomisjon parandusettepanekute tegemise tähtaja. Parandusettepanekuid saavad teha parlamendiliikmed, komiteed, fraktsioonid. Valitsus enda algatatud eelnõu muutmiseks harilikult parandusettepanekuid teha ei saa. Juhtivkomitee tutvub ettepanekutega ja otsustab, milliseid neist ta toetab. Eelnõu teisel lugemisel esitatakse juhtivkomitee ja eelnõu algatajate seisukohad parandusettepanekute suhtes ning arutatakse parandusettepanekud läbi. Toimub ka parandusettepanekute hääletamine. Kui teisel lugemisel on parandusettepanekud läbi hääletatud, siis saadetakse eelnõu tagasi juhtivkomiteesse, et see koostaks eelnõu lõpliku teksti ja kõrvaldaks