Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kõrbestumine Koostajad Rühm: Tallinn 2008 Kõrbestumine «Kõrbestumine on kujunenud globaalseks probleemiks, mis mõjutab kõiki inimesi,» kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma
) degeneratsioon ehk taandareng (age-related macular degeneration, AMD) on läänemaailmas juhtiv pimedaks jäämist põhjustav haigus üle 65-aastaste seas, kirjutab BBC. Haiguse varasteks tundemärkideks on mikroskoopiliste moodustiste tekkimine silmas. Seni pole veel kindlaks tehtud, kuidas need moodustised tekivad ning kuidas nad mõjutavad haiguse kulgu. Värskest uuringust aga selgus, et need moodustised sisaldavad väga suures koguses tsinki. Uuringu juhtivautor dr. Imre Lengyel ütles, et kuna varasemad uuringud on seostanud tsinki Alzheimeri tõvega, tekkis teadlastel mõte, et võiks kontrollida ka seda, ega tsink ei ole seotud AMD-d ennustavate moodustiste tekkega.