1) kõrgeimad ametiisikud (vastutavad põhiseaduse ja seaduse või seaduse alusel ainuisikulise institutsioonina või kollegiaalse koosseisus kindla riikliku funktsiooni täitmise korraldamise või vahetu täitmise eest täpselt määratletud pädevuse raames) - riigipea; valitsusjuht; ministrid; kõrgeima kohtu esimees ja liikmed; ombudsman; õiguskantsler jt kõrgeimad institutsioonid; 2) juhid (juhtivametnikud) - organi või struktuuriüksuse juhid, kes korraldavad kogu organi või allstruktuuri (või büroo) tegevust ning suhtlevad vahetult poliitikute tasandiga, on poliitikute tasandi vahetud usaldusosalised (nt Eestis ministeeriumi kantsler, riigikantsler, ameti peadirektor jne); 81 3) spetsialistid - asjatundjad vastavas valdkonnas või kitsal erialal - nemad on professionaalsed täitevametnikud ehk professionaalse bürokraatia "selgroog";
informatsiooni, siis on see kõik ma ei kohtu temaga enam kunagi". (Patterson, 2013, p. 232; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 341) Kongressi mõjutamise kõrval on äärmiselt oluline ka lobitöö täidesaatvas võimuharus. Osa sellest sisemise lobitöö alla kuuluvast tegevusest on suunatud otseselt presidendi ja tema administratsiooni arvamuste kallutamisele, kuid võttes arvesse, et president on pea alati vähem kättesaadav kui nt valitsusasutuste juhtivametnikud, siis on just viimased lobistide peamiseks märklauaks. Tuleb mainida, et huvigruppide mõju on tavaliselt tugevaim nn. reguleerivateks valitsusasutustes, mis jälgivad riigi ärisektorit. Näiteks võib välja tuua olukorra, kus ravimitootjate huvigrupid edastavad enamiku teaduslikest tõenditest, mille põhjal USA Toidu- ja Ravimiamet siis otsustab, kas ning millised preparaadid on turule saatmiseks ohutud. Vahel võivad sellised lobigruppide ja täidesaatva võimu asutuste