1940 iga päev). J. Tõnissoni toimetatuna (1896-1935 tegelikult peatoimetaja, 1930. aastani ka väljaandja) oli tema juhtivate parteide häälekandja. Olnud septembrist 1940 NSV Liidu võimuorganite käsul suletud, jätkas ilmumist Saksa okupatsiooni ajal (1941- 1944). Kandis septembrist kuni detsembrini 1944. aastal nime "Uus Postimees". 1945- 30.aprillini 1948 hakkas uuesti kandma nime "Postimees". 1948-1990 aastani kandis nime "Edasi". Praegu on "Postimees" Eesti üks juhtivamatest üleriigilistest päevalehtedest. KEILA LEHT Keila Leht on suhteliselt uus kohalik nädalaleht (2007), mis ilmub regulaarselt kord nädalas reedeti. Leht on ilmunud praeguseks 27 korda ja tema populaarsus rahva seas kasvab pidevalt. Lehte jagatakse tasuta Keilas elavatele inimestele postkastidesse. Leht kajastab sisupoolest kohalikke uudiseid, tulevasi üritusi jpm vajalikku linnakodanikule. Lehe vastutav väljaandja on noor ajakirjanik Doris Matteus. 2 KROONIKA
Samal päeval kui Sollogub ametisse määrati, käskis keiser kindralkuberneri juures moodustada järjekordse erinõupidamise, mis pidi välja töötama reformikavad kõikide Balti kubermangude põletavamate probleemide lahendamiseks. Sinna said oma esindajad saata nii baltisaksa aadel, linlased ja ka talupojad. Töö jõudis lõpule 1907. a sügiseks, mil Peterburgi saadeti argaar-, kooli-, kohtu-, kiriku- ja vallareform. Aleksander Kesküla üks juhtivamatest enamlastest. Jaan Anvelti eestvedamisel 1912. a pandi Narvas käima I Eesti töölisleht, ajaleht "Kiir". Vahetult enne I MS, 1914 juunis üritati luua Eesti sotsdem liikumisele ühtset juhtkonda. Valiti VSDTP Eesti organisatisoonide keskkomitee. Sotsdem tsentralisltid pettusid suures osas oma varasemates tõekspidamistes, hakkasid koostööd tegema rahvuslastega. Eesti ajakirjandust tabasid rev lõppedes räiged repressioonid, kinni pandi Uudised,
annaabi.ee 
