Suurbritannias paigutati vajadusi samamoodi, paljudes teistes Euroopa maades ja Jaapanis ei leitud , et vajadused asetuvad just sellise püramiidina. Seega, kirjeldatud mudel on etnotsentriline ja kehtib eelkõige ameeriklaste kohta. Näiteks hiinlaste põhilistest motivatsiooniallikatest see õiget ülevaadet ei anna. Nimelt võivad hiinlastele sotsiaalsed vajadused olla märksa tugevamaks motivaatoriks kui isiklikud füsioloogilised vajadused. Maslow ei modelleerinud oma püramiidi juhtimisvahendiks ega organisatsioonis kasutamiseks. Püramiidiga seonduvalt on edasistes uuringutes toodud välja hulk probleeme ja puudujääke. Kõrgemaid vajadusi rahuldatakse tihti väljaspool tööd. Indiviidid erinevad üksteisest ja seetõttu väärtustavad nad erinevaid vajadusi. Uuringud näitavad , et inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud ta püüdleb pidevalt parema staatuse ja autonoomia poole isegi siis, kui ta on selles valdkonnas juba üsna edukas.
ja rahu tagamine ning lisaks kalssikalistele veel mõningad kaasaegsed ülesanded: sotsiaalselt õiglase korra kujundamine ja säilitamine, kultuuriliste püüdluste edendamine, kaitseriskide eest mis tuleneb tehnoloogiast kaitsemine, looduskeskkonna kaitse ja ka vastavalt ÜRO hartale osalemine rahvusvahelises tegevuses selleks, et tagada kriisipiirkondades inimõiguseid. · Riigile on iseloomulik see, et tema juhtimisvahendiks on õigus. Õigust kasutatakse nii riigivõimu enda piiramiseks, samuti riigi tegevuse suunamiseks, sostiaalse tasakaalu saavutamiseks ning muudeks tegevusteks. · Riigile kuulub vägivallamonopol. Ainult riik võib oma ülesannete täitmiseks tarvitada vägivalda. Eriti puudutab õiguskorra ja seesmise rahu tagamist kuid ka õigustkaitset. Riigi vägivallamonopolile vastandub üksikisiku
annaabi.ee 
