operatsioonide uurimisse kui süsteemiteooriasse. Oma kuuekümne aastase karjääri jooksul tegeles Churchman erinevate valdkondadega nagu raamatupidamine, juhtimisteadus, linnade planeerimine, haridus, vaimne tervis, kosmoseruumi kasutamine , rahu ja konflikti uuringud. C.W. Chuchman'i naine Gloria Churchman on öelnud oma abikaasa kohta: ,,Akadeemiline filosoofia oli talle rahuldust pakkuv. Ta nõudis, et filosoofial oleks maailma jaoks tähendus. Ta tahtis viia juhtimisteadusse eetilise dimensiooni. Ta tegi oma tööks meelde tuletada kõigile tippjuhtidele, et neil on eetiline vastus." C.W. Churchman kui õpetaja ja lektori kohta on öeldud, et ta oli väga põnev ja erutav lektor ning tal oli õpilasi üle maailma. 2.1. Eesmärgiline juhtimine. Eesmärgiline juhtimine sai alguse möödunud sajandi keskel. Selle autoriteks loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit. Enne II Maailmasõda domineerisid USAs juhtimises Taylori ja Fordi põhimõtted
4) Juhtimispraktikat (näiteks konkreetne juhtimissündmus ettevõttes). Küsitavusteks on siin nii mõõtme nimetus kui ka juhtimisõpetuse mõiste kasutamine juhtimispraktika ,,vastandina" (juhtimisõpetuse asemel võiks kasutada paremini juhtimisteadus), samuti on vaieldav juhtimisõpetuse (või juhtimisteaduse) sisuselgitus. Kolm nimetatut (juhtimisstiili, -kontseptsioonid ja mudelid) kuuluvad kahtlemata juhtimisteadusse, kuid viimaseuurimisobjekt on tunduvalt laiem ja sügavam. Kolmas juhtimismõõde ulatus avab kõige enam kasutatavad juhtimise liigid, kusjuures liigitamise loogika peaks seisnema liikumises kitsamalt laiemale või osalt tervikule. Järelikult iga järgnev liik peaks olema ulatuselt laiem ja sisaldama eelmist, väljendades teatud hierarhilist struktuuri. Juhtimise mitmemõõtmelisust silmas pidades on võimalik juhtimist defineerida inimeste, protsesside,