piirde pindade alajahtumine; sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus; ventilatsioonisüsteemide toimivus; müraprobleemid; tuleohutus. 7.1 Meetodid Hoonepiirete õhupidavus mõõdeti standardi EVS EN 13829 järgi. Elamu välisukse avasse paigaldati mõõteseade (Minneapolis Blower Door Model 4”: mõõteala 50 Pa juures 25 m3/h…7.800 m3/h, täpsus ±3 %), mis koosnes muudetava suurusega raamist, õhutihedast kangast, ventilaatorist ja mõõte- ning juhtimisseadmetest (vt. Joonis 7.1). P Joonis 7.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtepõhimõte (vasakul) ja mõõteseade (paremal). Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmiseks suleti kõik välispiirdes olevad suletavad avad ehk uksed ja aknad normaalasendis, värskeõhuklapid ja ventilatsioonisüsteem teibiti kinni (vt joonis 2.2). Ahjude ja kaminate avad teibiti samuti kinni, sest alarõhu tingimustes võib sealt tahma tuppa tulla. Sisemised vaheuksed jäeti avatuks
õhutõke peab olema korralikult paigaldatud ja liitekohad nõutavalt teostatud. 4.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine Hoonepiirete õhupidavus mõõdeti vastavalt standardile EVS EN 13829 “Thermal performance of buildings – Determination of air permeability of buildings – Fan pressurization method”. Korteri välisukse avasse paigaldati mõõteseade, mis koosnes muudetava suurusega raamist, õhutihedast kangast, ventilaatorist ja mõõte- ning juhtimisseadmetest (vt. Joonis 4.1, vasakul). Mõõteseadme ventilaator tekitas sise- ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti õhuvooluhulka, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Sama õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, tuli ka korterisse piirde ja pragude kaudu. Lekkeõhu vooluhulka mõõdeti erinevate õhurõhkude, nii alarõhu kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 10…±60 Pa. Alarõhu- ja ülerõhu mõõtmistulemuste
annaabi.ee 
