ühiskanalit (Common Channel Signaling, CCS) 23.SS7 arhitektuur SS7 signaalimisarhitektuur koosneb kolme liiki komponentidest ja nendevahelistest ühendustest. Komponentide liigid on: · signaali lülituspunkt (Signal Switching Point) või teenuse lülituspunkt (Service Switching Point, SSP), mille symboliks on Komponentide liigid on: · signaali edastuspunkt (Signal Transfer Point, STP), mille sümboliks on · teenuse juhtimispunkt (Service Control Point, SCP), mille sümboliks on Rahvusvahelistes rakendustes võivad punktid SSP ja STP olla ühendatud. SSP on kommutaatorid, mis paiknevad telefoni abonentjaamades või teenuse pakkuja keskjaamades. SSP kommutaatorid juhivad kõnevalikut ja kõnede marsruutimist võrgus. Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit
ühiskanalit (Common Channel Signaling, CCS) 23.SS7 arhitektuur SS7 signaalimisarhitektuur koosneb kolme liiki komponentidest ja nendevahelistest ühendustest. Komponentide liigid on: · signaali lülituspunkt (Signal Switching Point) või teenuse lülituspunkt (Service Switching Point, SSP), mille symboliks on Komponentide liigid on: · signaali edastuspunkt (Signal Transfer Point, STP), mille sümboliks on · teenuse juhtimispunkt (Service Control Point, SCP), mille sümboliks on Rahvusvahelistes rakendustes võivad punktid SSP ja STP olla ühendatud. SSP on kommutaatorid, mis paiknevad telefoni abonentjaamades või teenuse pakkuja keskjaamades. SSP kommutaatorid juhivad kõnevalikut ja kõnede marsruutimist võrgus. Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit
joontega piiritletud maa-alal: ●● kasutatakse, kui VA kokkupuute oht suurem; ●● arvestada tuleb, et kogu ala saaks vaadeldud; ●● igale jaole määratakse luureks oma jao ala; ●● arvestada, kas keskenduda tuleb rinnetpidi või sügavuti; ●● ala jagamine teede, piirkondade, alade abil vastavalt olukorrale. objektiLUURE Objektiluure eesmärgiks on koguda andmeid vaenlasest ja maastikust (mingi tähtis maastikupunkt, maskeeritud üksused, juhtimispunkt). Objektiluure puhul: ●● VA oht suurim; ●● luureobjekt jagatakse osadeks selgete vahejoontega. Objektiluuret kasutatakse, kui soovitakse andmeid selle kohta, kuidas vaenlane kasutab mõnda konkreetset kohta. Objektiluures liiguvad luurejaod enne hargnemist tavaliselt enda valitud marsruuti mööda objektile nii lähedale kui võimalik, seega kestab pidev edasiliikumine kuni rühmaülema poolt kindlaks määratud irdumispunktini. Tavaline luureobjekt on:
annaabi.ee 
