Riigivõim on alati rangelt korraldatud. Riigivõimu komponendid on: *spetsiaalsed asutused ja institutsioonid võimu taastamiseks. *riigi bürokraatia inimsed, kes on koolitatud valitsemis-ülesannete täitmiseks. *kirjalikud õigusnormid seadused, mis reguleerivad suhteid võimu asutuste vahel, samuti võimu asutuste ja tahva vahel. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtimispositsioon oleneb majanduslikust edust. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Kultuuris on võimu tunda veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autorideedist ja preztiisist. Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisest ehk ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemisviisid on rangelt paigas. Niisugune süsteem toimib tõhusalt kuna ülesanded ning vastutus on selgelt jagatud.
väljavaadetega. Põhinedes erinevatele indikaatoritele võrdleb Freiburgeri Instituut Euroopa maade võimet välislaenude tagasi maksmiseks ja jagab maad valgusfoori süsteemi järgi: kokku seitse riiki näitab selle järgi rohelist tuld, aga ainult Eesti, Saksamaa ja Austria näitavad kasvavat tendentsi makromajandusliku finantstasakaalu ja krediidireitingu arengut1. 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted Euroopa Liidus kuulub Saksamaale otseinvesteeringute ja ekspordi vallas juhtimispositsioon. Kahepoolsete kaubandussuhete positiivsele kujunemisele aitavad kaasa majandusesindused nii Eestis kui Saksamaal. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on Hamburgis esindus. Esindus pakub ettevõtjatele praktilist abi, olles kasulik lüli Eesti ettevõtjate ning Saksa ettevõtjate ja majandusorganisatsioonide vahel. Balti-Saksa Kaubanduskoda2 on osa Saksa kaubanduskodade ülemaailmsest võrgust ning abistab peamiselt Saksa ettevõtteid tegutsemisel Eesti turul. 1 http://ahk