JUHTUMI LAHENDAMISE ANALÜÜS Härra Haava suhtumisest saab välja lugeda ükskõiksust ja hoolimatust. Teda ei huvitanud sekretäri töö protsess, vaid tulemus, et tööülesanded on täidetud. Ülemuse oli orienteeritud eesmärgile, mitte töötaja vajadustele, kuigi sekretäri argumendid, endine ja kujunendud töömaht, töötingimuseda ja palk, olid küllaltki tugevad. Härra Haava käitumisest võib järeldada, et juhtimisolukorra lahendamisel kasutas ta eiravat juhtimisstiili. Ülemus ei näinud olukorda terviklikuna, ta ei arvestanud, et oma käitumise tagajärjeks võib olla sekretäri töölt lahkumine. Härra Saar näitas üles lugupidamist ja hoolivust. Temale olid tähtsad nii eesmärk kui ka tööprotsess. Härra Saar toetus efektiivsele juhtimisstiilile, võitja-võitja mudelit, vajaduste konflikti lahendamist. Ülemusele oli tähtis säilitada kollektiiv ja palus, et sekretär ei alustaks veel tööotsinguid
Koostööoskus Mõtlemine (kontseptuaalne, analüütiline) Suhtlemis-ja läbirääkimisoskus 4. Juhtimisstiil ja erinevate juhtimisstiilide mõju Kuna juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub inimesi organisatsiooni eesmärkide täitmiseks tööle panna, pööratakse suurt tähelepanu juhtimisstiilide uurimisele. Juhtimisstiil on juhi tavapärane juhtimiskäitumine käitumismudel. Juhtimisstiili tulemus on kas efektiivne või ebaefektiivne juhtimisolukorra lahendus. Juhtimisstiili tulemus oleneb osapooltest ja olukorrast. Juhtimisstiilid, mida erinevad autorid tavapäraselt esitavad: autokraatlik, demkraatlik, delegeeriv, osalev, mittesekkuv. Autokraatne stiil juht delegeerib vähe, koondab enda kätte kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt, võtavad endale kogu võimu, täieliku vastutuse määravad aga alluvatele. Alluvate tegevuse üle on täielik kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Alluvad
annaabi.ee 
