sissetulekuallikas; Kindla edutamise süsteemi olemasolu, mis on seotud nii töö tulemuslikkuse kui ametis oldud ajaga; Ametikoha mittepäritavus ja - ostetavus; Ametniku allutatus rangele ja ühtsele distsipliinile ning kontrollile. Weberi koostatud mudelil oli kolm peamist eesmärki, mida ta tahtis eelpool toodud põhimõtete rakendamisel saavutada: 1) kiirem töö tegemine, 2) usaldusväärsuse tõus, 3) isiklike suhete elimineerimine. 3. JUHTIMISMUDELITEST ÜLDISELT Kas saame erinevaid juhtimismudeleid vaadelda vaid aspektist parem- halvem? Ilmselt pööratakse liialt vähe tähelepanu asjaolule, et erinevad juhtimisteooriad ei pruugi alati omavahel konkureerida. Olemuslikult võivad need ka üksteist täiendada või hõlmata (s.t. neid saab edukalt koos rakendada), teatud juhtudel aga rakendamise mõttes ühisosa üldse mitte omada. Klassikaline juhtimismudel eeldab järgmisi aspekte:
See tagab madalaima töötajate tööga rahulolu taseme. Kuigi jooniselt 6 võib jääda mulje, et autokraatlik on halb stiil võrreldes demokraatlikuga (viimane tagab üldjuhul töötajate kõrgeima tööga rahulolu), siis see pole päris korrektne järeldus. Autokraatliku stiili tuleb kasutada vajadusel tasakaalustatult demokraatliku kõrval (eelistatuim kriitilistes, juhi kiiret reageerimist vajavates olukordades). Muud juhtimisstiilide jaotused tulenevad pigem erinevates konkreetsetest juhtimismudelitest (näiteks Hersey-Blancardi juhtimismudel). Muud jaotused: · traditsioonilised juhtimisstiilid: patriarhaalne, autokraatlik, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne, liberaalne; · dimensionaalsed: suhetele ja ülesannetele orienteeritud juhtimine; · levinumad: integreeriv, osalev, delegeeriv, karismaatiline. Tannenbaum-Schmidti kontiinum (Joonis 7) aitab selgitada juhtide/liidrite käitumise äärmusi autokraatlikkust ja demokratlikkust
annaabi.ee 
