nõuavad; vastasel juhul puudub eetiline taju ja teadlikkus. Juhtimiseetika puhul on olemas kolm lähenemisviisi (Tanjua 2018): 1. Utilitaarne lähenemine: Selles lähenemisviisis juhid analüüsivad nende otsuste mõju inimestele, keda need otsused mõjutavad. Selle lähenemisviisi keskmes on meetme asemel tegevus, selle motiiv. Positiivsed ja negatiivsed tulemused kaalutakse ja juhtimismeetmed on õigustatud, kui positiivsed tagajärjed kaaluvad üles negatiivsed mõjud. Reostuse standardid ja reostuse mõju ühiskonnale analüüsimine on juhtimiskeskkonna eetikakoodeks utilitaarse lähenemisviisi alusel. 2. Moraalipõhine lähenemisviis: Selles lähenemisviisis järgivad juhid eetikakoodeksit, mis hoolitseb inimeste põhiliste ja moraalsete õiguste eest; õigus kõnele, õigus elule ja
Coca- Cola, General Electric, Siemens jt jälgivad keskse näitajana EVAt. Praktika on näidanud, et konkreetsete näitajate kujundamise metoodilised küsimused tuleks ettevõttes lahendada eelkõige kompetentsete controllingu ja rahandusspetsialistide poolt. Juhtkonna otsene kaasamine näitajate kujundamise protsessi võib esiplaanile kergitada teatud ettevõtte “sisepoliitilised” eesmärgid ja mitte objektiivse tulemuse. U. Michel toob ära peamised nõuded, mida väärtusorienteeritud juhtimismeetmed peaksid rahuldama (Michel, 1999): - tugev korreleeruvus ettevõtte väärtuskasvuga; - objektiivne huvigruppide teavitamine – sihtväärtuse saavutatuse aste peaks selgelt olema välja toodud; - lihtsus ja arusaadavus; - erinevate eesmärkide ja otsustussituatsioonide – strateegiline hindamine, operatiivne tulemuslikkus, rentaablusvõrdlus – ühildatavus; - ettevõtte erinevatel juhtimistasanditel rakendatavuse ühildamine.
annaabi.ee 
