Iisraellased olid ehitanud liivast suuri ca 18m kõrguseid barrikaade. Esialgu nendest läbimurdmiseks kasutasid Egiptuse sapöörid lõhkeaineid, aga üsna pea tuldi selle peale, et kasutada tugeva survega veekahureid, nendega suudeti edukalt ja kiirelt barrikaadid purustada. Kell 14.05, 220-250 Egiptuse lennukit tegid õhurünnakuid kolme Iisraeli sõjabaasi ja lennuväljade vastu. Hävitati 10 õhutõrjepatareid, tähtsamaid juhtimiskeskusi, radarijaamu, kaks suurtüki positsiooni ja üks kindlustatud kaitsepunkt. Sellega peaaegu samaaegselt pommitati enama kui 2000 mürsuga 53 minutit järjest mitmeid punkreid, tankiüksuste kontsentratsioone ja muid Bar Lev'i joonel asuvaid kaitseid. Tugeva suurtüki pommituse varjul ületas ca 8000 Egiptuse sõdurit Suessi kanali ja suutsid endale haarata või hävitada kõik, väljaarvatud ühe Bar Lev'i kindluse. Hakati ala mineerima,
Pealinna hakati tõmbama sõjaväeosi väljast, kuid ka nemad läksid üle. Sellega sattusid rahva kätte relvad. Praktiliselt kogu pealinn oli mässuliste kontrolli all. Võim ei suutnud enam linnas korda tagada ega enda käes hoida. Esialgu oli streigi näol tegemist täiesti stiihilise väljaastumisega, puudus juhtimiskeskus. 27.02 õhtuks tekkis 25 taoilisi juhtimiskeskusi 2. 1 keskus: riigiduuma (alaliselt rahulolematu ja opositisiooniline osa). Riigiduuma moodustas Riigiduuma Ajutise Komitee, mille etteotsa valiti Mihhail Rodzjanko. Sinna kuulusid kõigi poliitiliste erakondade esindajad. 2: taas hakkasid tekkima tööisnõukogud. Hakati rääkima, et tuleks luua üks ülelinnaline töölisnõukogu ja sinna kaasa tõmmata ka sõjaväe ületulnud osade esindajad. 27.02 kogunes Petregradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN).
annaabi.ee 
