Sünteetiliste komponentide statistiline sõltumatus tagab otsustusteooria ja majandusanalüüsi teooria käsitlusviiside integratsiooni alternatiivide määratlemisel. Sünteetilised komponendid tagavad tegurnäitajate rollis parema ülemineku otsustusprotsessi üldistatud mudelile kui tegurite süsteemi iseloomustavad vahetud lähtenäitajad. Komponendid on ka analüütiliselt paremini interpreteeritavad ja võimaldavad teostada kergesti jälgitavaid (läbinähtavaid) juhtimiseksperimente. Üleminek tegurnäitajate süsteemi sünteetilistele ortogonaliseeritud (sõltumatutele) komponentidele võimaldab ilma sisulise informatsiooni kaota oluliselt kokku suruda alternatiivide ruumi kirjeldust. Algsete (vahetult mõõdetavate) tegurnäitajate statistilised seosed (kovariatsioon) tähendavad, et need näitajad kirjeldavad korduvalt juhitava protsessi üht ja sama omadust või funktsioneerimise seaduspärasust. Näiteks töötajate arv ja
Sünteetiliste komponentide süsteemil on aga otsustusülesannete lahendamiseks sobivaimad omadused: sünteetilised komponendid pole korreleeritud; komponendid on oma olemuselt alternatiivi määratlusele lähemal kui lähtenäitajad Xi; komponendid on analüütiliselt paremini interpreteeritavad ja võimaldavad teostada kergesti jälgitavaid juhtimiseksperimente; võimaldab ilma sisulise informatsiooni kaota oluliselt kokku suruda alternatiivide ruumi kirjeldust; komponentanalüüsi tähtsaks omaduseks on see, et ta toob välja komponendid järjekorras, mis vastab nende panusele algnäitajates sisalduva informatisooni kirjeldamisel; lihtsustab ka algsete tegurnäitajate valiku etappi. 11. peatükk 125
annaabi.ee 
