vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone, mida rakendati vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. 1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, kuid vaid vähesed tahtsid sinna minna. See asendati hiljem osaliste sundmobilisatsioonidega. Hiljem sai Eesti leegioni ametlikuks nimeks 20. Eesti SS-diviis, mille kõrgem juhtimine allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes
vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone, mida rakendati vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. 1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, kuid vaid vähesed tahtsid sinna minna. See asendati hiljem osaliste sundmobilisatsioonidega. Hiljem sai Eesti leegioni ametlikuks nimeks 20. Eesti SS-diviis, mille kõrgem juhtimine allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes
Märtsis 1945 osales uute sundmobilisatsioonidega täiendatud korpus lahingutes Kuramaal. SAKSA ARMEE Saksa vägede koosseisus tegid esimesi lahinguid kaasa metsavennad. Loodi idapataljone julgestusteenistuseks ning politseipataljone vahiteenistuseks ninf võitlusteks 1942.aastal hakati värbama inimesti Eesti SS-leegionisse. Kuna vabatahtlike värbamine ei toonud tulemusi, siis asendus see osalise sundmobilisatsiooniga. Sealsed madalamad juhtimisastmed olid eeslastest ohvitseride käes. 31.jaanuar 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirkaitserügementidesse, osa aga kasutati leegioni täiendamiseks. Enamik Saksa poolel olnud väeosasi hävis septembris 1944. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujäänud Eesti sõdureid Tsehhimaal Punaarmee kätte vangi. SOOME ARMEE Mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, suundusid Soome, Erna luuregruppi.
halvenedes suhtumine aga muutus. 1942. aastal ahakti värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuid sellega olid hiljaks jäädud, kuna Saksa poliitika tekitas eestlastes juba sellist pahapeelt, et vähesed tahtsid minna võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemust, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. Leegioni ametlikuks nimeks sai 20. Eesti SS-diviis. Diviisi kõrgeim juhtimine allus sakslastele aga madalamad juhtimisastmed kuulusid eestlastele. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus 31. jaanurail 1944 välja üldmobilisatisooni. Kartes Punaarmee naasmist, hakati sõjaväeteenistusse minema meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondtati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944. aastal osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisse