Debussy Ravel Erinevate Rohkete dissonantside (=teravad helide kooskõlad), heliteoste Tema muusika oli Debussy omast jõulisem. tämbritega muutumine keerukamaks, Debussy eelistas kindlale meloodiale rohkem värviküllaseid mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna").
Hiina 1.Selgita,mida tähendab mõiste pentatoonika ja kuidas on see seotud Hiina muusikaga. Pentatoonika on viieastmeline diatoonika,milles puuduvad pooltoonid.Pentatoonika akustiliseks aluseks on viis puhast kvinti (intervalli),millest moodustub astmik struktuuriga.Pooltoonide puudumise tõttu puudub ka tunglev juhtheli ja seepärast võib olla pentatoonika kõige püsivamaks tugiheliks ehk toonikaks iga aste.See on seotud Hiina muusikaga järgmiselt.Hiinlased pidasid viit ideaalarvuks ja igal pentatoonika astmel oli oma kindel tähendus.Hiina muusika,mis on üldiselt ühehäälne toetub viieastmelisele helilaadile ehk pentatoonikale. 2.Seleta lahti tekstis toodud Kong Fu-zi lause.Kas see ütlus võiks kehtida ka tänapäeval? Kong Fu-zi lause tähendab järgmist
eelkõige prantsuse heliloojat Debussy`d. Claude Debussy elas aastatel 1862-1918. Debussy`le ei meeldinud tegelikult, et tema muusikat seostati impressionismiga. Samas oli tema muusikal impressionistide kunstiga nii mõndagi ühist. Debussy`d ei huvitanud mitte akordi funktsioon, vaid akordi "värv". Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne muusikastiil kaotas erinevuse konsonantsi ja dissonantsi vahel ehk teisiti öeldes "heade ja halbade" kooskõlade vahel - juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist. 20. sajandi esimese poole muusika- ja kunstielu euroopas mõjutasid suurel määral maailmasõjad. Kui heliloojaid oli haaranud surmahirm, polnud põhjust luua "ilusat" muusikat. Suures plaanis jagatakse 20. sajandi muusika kaheks ajastuks. Helistiku kadumine tekitas sajandi algul segadust ning soov tekkinud kaosest välja tulla tõi kaasa mitmete matemaatiliste heliloomingusüsteemide tekkimise. Seda ajastut nimetatakse modernismiks. 1970-ndatel
asetus. Täpsus tuleneb sellest, kui asetada sõrm õigesti palju kordi järjest ja lasta lihasmälul see talletada. Paljudele mängijatele on öeldud, et hea intonatsioon oleneb heast muusikalisest kuulmisest. Kuid kui noot on juba mängitud ja aru saadud, et see pole hääles, siis on viga juba tehtud. Seega tuleneb intonatsioon paljugi tunnetusest ning sõltub ka olukorrast ja kontekstist. Näiteks seitsmes aste mängitakse teadlikult tunglevaks ning langev juhtheli tunduvalt madalamaks. Hea intonatsiooni saavutamiseks on oluline ka pilli õigesti hoidmine ning hea kehahoiak. Toetav sild aitab pilli hoida alati samas positsioonis ning tuletada intonatsiooni. Intonatsiooni paremaks muutmiseks on suurepäraseks harjutuseks heliredelid. Noote mängides tuleb kuulata hoolikalt kas noot on hääles või mitte, kontrollimiseks on võimalik kasutada häälestusaparaati. (Nachbaur, vaadatud 07.12.15) 1.5 Statistika
annaabi.ee 
