mahtu 1013-1015 baidile. Seljaaju – asub selgrookanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest) ja ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallaine keskel on vedelikuga täidetud kanal. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju täidab kahesuguseid ülesandeid: 1) talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena - seljaajurefleksid 2) talitleb juhteteedena - on vahejaamaks erutuse edasikandmisel peaaju ja ülejäänud keha vahel Peaaju – paikneb koljuõõnes. Peaaju jaotub suurajuks ja ajutüveks. Suurajul eristatakse otsaju ja vaheaju. Ajutüve moodustavad kesk-, väike- ja piklikaju ning ajusild. Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkveloleku, une keskused, sealt kontrollitakse näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu.
ja põhjustab kodade lihase kokkutõmbe. Kodadevahelises vaheseinas parema atrioventrikulaarklapi kohal asub atrioventrikulaarsõlm (AV-sõlm). Kodade erutuse tõttu vallandab atrioventrikulaarsõlm edasise erutusimpulsi, mis levib mööda spetsiaalseid juhtekiudusid. Need juhtekiud läbivad Hisi kimbuna kodade ja vatsakeste vahelise sidekoelise piiri ning hargnevad Purkinje kiududena kogu müokardis. Nende kiudude impulsi juhteteedena toimimine tagab vatsakeste koordineeritud kokkutõmbe. Südame erutusjuhtesüsteemi kõigile osadele on omane automatism. Siinussõlme rakkudel on kõige kõrgem omasagedus. Seetõttu toimib südame rütmiregulaatorina tavaliselt just siinussõlm. Kui see kõrgema juhtkeskusena rivist välja läheb, siis võtavad rütmiregulaatori ülesanded üle madalamal asuvad rakud (atrioventrikulaarne asendusrütm, vatsakeste asendusrütm). Samuti
annaabi.ee 
