sekundis. Arvutite arhitektuuris loobuti suletud arhitektuurist ning mindi üle avatud arhitektuurile, luues oamvahel ühilduvaid arvutiperesid. Peagi hakati kasutama käskude konveiertöötlust ja teisi info paralleeltöötlust toetavaid võtteid. Laia leviku omandasid operatsioonsüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standardtarkvara loomiseks. Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid ning viimaseid kastati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides. Neljanda põlvkonna (1971-1981) arvutite loomine on seotud mikrolülituste tehnoloogia kiire arenguga kuuekümnendate aastate lõpul ja seitsmekümnendate algul. Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste (lausintegraallülituste) massiline kasutamine arvuteis ning valmisid esimesed mokroprotsessorlülitused ja mikroarvutite kiibikomplektid. Siis tekkis ka uus arvutite klass- personaalarvutid. Arvutite keskimine
Osade arvuti põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid Arvutite juhtimine toimus valdavalt mikroprogrammjuhtimise printsiibil Hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusrežiimis Laia leviku omandasid operatsioonisüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standarttarkvara loomiseks Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid. Viimaseid kasutati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides Esindajaid: IBM System 360 (S/360), CDC 6600, ILLIAV-IV, LINC, PDP-8 Neljas põlvkond (1971 – 1981) Iseloomulikud jooned: Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste massiline kasutamine Esimesed mikroprotsessorlülitused (Intel 4004 (1971)) ja mikroarvutite kiibikomplektid) Tekib uus arvutite klass – personaalarvutid Arvutite keskmine jõudlus on vahemikus 0,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sekundis.
annaabi.ee 
