Joonis 7.3. Erinevates korterites oli vastavus standardi soovitustele erinev, vt. Joonis 7.16. Joonis 7.16 Hea standardile vastavusega korteri (vasakul) ja halvema standardile vastavusega korteri (paremal) sisetemperatuuride võrdlus. Standardi EVS-EN 15251 kohaselt on sisekliima vastavust standardi temperatuuri juhtarvudele võimalik hinnata mitut moodi: I või A klass: protsent ajast, kui sisetemperatuur ületab standardi temperatuuri juhtarve. EVSEN 15251 soovitab temperatuuri ületavate tundide protsentuaalseks piiriks pidada 3 % või 5 %.; II või B klass: kaalutud tundide arv, kui sisetemperatuur ületab standardi temperatuuri juhtarve; III või C klass: kaalutud tundide arv, kui tegelik oodatav mugavustunde indeks (PMV) ületab PMV juhtarve. Kõnesolevas töös on korterite soojuslikku olukorda hinnatud kahe esimese meetodi alusel
Kasvualuste hoolduse eesmärgiks on tagada neil kasvavate taimede heaolu ning teiselt poolt haljasalade esteetilisus ja vastupidavus. Põhilisteks hooldustöödeks on väetamine ja pH jälgimine, kastmine ning õhustamine. Äärmise abinõuna rakendatakse ka kasvupinnase väljavahetamist. 9.1. Väetamine ja neutraliseerimine Kui kasvupinnas on valmistatud hoolikalt, silmas pidades füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste karakteristikute juhtarve, ei ole väetamine ja neutraliseerimine paaril esimesel aastal vajalik (eriti siis, kui pinnase orgaanilise komponendina kasutati head laagerdunud komposti). Edaspidi on väetamistarvet võimalik määrata kas taimede seisundi järgi visuaalselt või siis tuginedes mullaanalüüside tulemustele. Väetamisel on põhimõtteks, et haljasalal ei ole vaja taotleda taimede maksimaalset kasvu, kuna see toob kaasa kulutusi ning teiselt poolt koormab liigväetamine keskkonda