turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600m. Kastmõrd on suurim lõkspüünis See pannakse meres kalade rännuteedele. 4. Millised on Eesti siseveekogude tähtsamad püügikalad? Koha,Latikas ja Ahven 5. Kuidas töötab traalpüünis? Traalpüünisega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Püünist
turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600m. Kastmõrd on suurim lõkspüünis See pannakse meres kalade rännuteedele. 4. Millised on Eesti siseveekogude tähtsamad püügikalad? Koha,Latikas ja Ahven 5. Kuidas töötab traalpüünis? Traalpüünisega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Püünist
3. rivimõrd ehk angerjarüsa tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa; 4. juhtaiata mõrd ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed; 5. jõemõrd mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda; 6. mõrrajada kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda. 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised: · Püügi automaatsus, s. t. püügile asetatuna võib teda kasutada pikema aja jooksul. Püüdja osavõtt püügiprotsessist piirdub püünise kohaleasetamise ja perioodilise tühjendamisega.
2) ääremõrd mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m; 3) rivimõrd ehk angerjarüsa tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa; 4) juhtaiata mõrd ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed; 5) jõemõrd mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda; 6) mõrrajada kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda. [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügieeskiri) 11.1. Lõkspüünistega püügi iseärasused Kõigi lõkspüüniste puhul on omane, et püünis asetatakse ka veekokku kohtades, kus kala liigub suhteliselt arvukalt või siis on tegemist vääriskalapüügiga. Tingimata ei pea kala