saksastamisega vaeva näha, sest nende perekonnanimed olid juba algupäraselt saksakeelsed. Värdnimed on nimed, milles eestikeelsele esiosale on lisatud võõrkeelne järelosis (Saareste II: 9). Leidub eesti-vene seganimesid, kus eesti nime on ametivõimude poolt (eriti nekrutitel väeteenistuses) venepärasemaks kohandatud (nt Bernakov, Kasikov, Kodasov, Naruskov, Rebassov, Tõnnov) (Saareste II: 7-8). Rohkesti leidub eesti-saksa värdnimesid: Ausberg, Looberg, Õismann, Jahimann, Juhkamson, Võsoberg, Laanenbek, Lahemann, Poissmann, Sõrasson (Saareste II: 9). Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris, Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt (Leas=lääs, Loob=loib, Kaju, Pihl, Kadarik, Tuulik, Meiusi, Kibuspuu, Koost), läänemurde alalt (Paart=part, Täras=teras, Lasn) ja keskmurde alalt (Oamer, Pearu,
eesti keeles, et küll võib selles kolkas igav olla. Pärast sõid nad ühest kausist seajalgadega hernesuppi, sest parajasti oli vastlapäev. Kui jutt libises normipäevatasule, kadus juht nagu tina tuhk. Vaid tema piip jäi lauanurgale tossama. Lugu: Paha aimamata rääkis Juhan oma elu tähtsaimat unenägu oma tuttavatele. Kuuldus levis ka rajooniisandate kõrvu ja sekeldustel polnud lõppu. Teda kahtlustati ideoloogilises diversioonis. Surmapõhjus: loomulik surm 4.32. August Juhkamson Sünnikoht: Harala Mälestus: Lapsepõlves veeretasid nad kooliõuel lumepalle. Lapsed olid ise nõnda väiksed, et pead paistsid lumepalli tagant vaevu välja. Kord kange pakasega valasid nad lumememme veega üle ja siis oli see nagu klaasist. Isegi vana Variku Meinhard tuli välja vaatama ja imestama. Lumememmel oli veel luuavars käes. Perekond: Tal oli töölõhkujast vähese jutuga naine, kes teda pidevalt luuaga peksis. Surmapõhjus: loomulik surm
annaabi.ee 
