juunit 1940 Eestis kehtinud seaduste ja määruste jõusolek. Kõik nõukogude võimu perioodil rajatud õigussuhted jäid püsima. Valitsemise teostamisel igal tasandil ja igas valdkonnas oli läbi Saksa okupatsiooni suurimaks probleemiks võimukandjate paljusus, pädevuse dubleerimine saksa ja eesti asutuste vahel ning asjaolu, et sageli ei teadnud oma võimupiire ja tegelikke ülesandeid keegi. Võitlus valitsemise ümber. Saksamaa oli totalitaarne riik, mida juhiti juhiprintsiibil. See ei välistanud isikutevahelisi lahkhelisid Hitleri lähikonnas: Rosenberg pidas end NSDAP välispoliitika ideoloogiks ja tundis end kõrvaletõrjutuna, kui pärast Neurathi lahkumist välisministri kohalt sai uueks välisministriks hoopis Ribbentrop. Hermann Göring (riigimarssal ja Saksa õhujõudude ülemjuhataja) taotles suuremat mõjuvõimu majandusvaldkonnas.
veebruari õhtul. Selles ajalehenumbris vihastas omavalitsuse juhti Hjalmar Mäed Johannes Aaviku keeleline artikkel, kus autor manitses korralikule eesti keele tarvitamisele ja nurjutas mineviku-vormis "-vad" lõpu kasutajaid (tulivad, olivad). Mäe arvas, et see on tema pilkamiseks lehte pandud. Järgnes Postimehe toimetuse "tuulutamine", kuulekamate toimetajate ametissepanemine. Otsiti saksameelne peatoimetaja Ernst Wolke, kelle arvates tuli hakata Eestit üles ehitama vaid juhiprintsiibil. Kuldkepi palgatud ajakirjanikud vallandati. Saksa sõjaväevõimule allunud "Linna Teataja" Tallinnas oli nii saksa- kui eestikeelne väljaanne, mis allus saksa sõjaväe Propagandastaffel Estland'ile, kus puudusid keeleoskajad. Endine Riikliku Propagandatalituse informatsiooniosakonna juhataja Ilmar Raudma sattus sinna korraks tööle ning püüdis oma ülesannetes ajakirjandust abistada, kus vähegi võimalik. Tal õnnestus sellest ebameeldivast ametist peagi vabaks rabeleda. 2
annaabi.ee 
