Siiski tunnistab ta olulisimaks "hüve/headuse idee" - ta seab selle õiglusest ja kaunist kõrgemale. Ta peab seda päikeseks "ideede" riigis, mis koondab "ideed" ja muudab nad eesmärgipäraseks. Maailmas valitsev kord oneesmärgipärane: kõik suundub hea eesmärgi poole. Kõrgeimaks peab ta hüve/headust ka seetõttu, et iga suhtelise hüve/headuse tunnuseks ja aluseks on absoluutne hüve/headus ning ainult hüve "ideest" juhindumisel muutubõiglane kõlvuliseks ja kasulikuks. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn, mis seisneb hüve/headuse valdamises. Hüve/headuse tunnetamine pole sugugi lihtne, kuna Platon ütleb, et "ideed" on inimesele tabamatud ja nende hoomamiseks läheb vaja jumalikku mõistust ja jumaluse olemasolu. Hüve ongi Jumal, kes loob maailma omaenese näo järgi ja Jumal on kõige algus, olemus ja lõpp. Siiski leidub Platoni "ideede"-õpetuses probleeme ja vasturääkivusi
kehtestatud reeglist. Kuid hüpotees võib olla ka suhteliselt määratletud, s.t. ta annab sündmuste ja asjaolude üldise iseloomustuse, mille olemasolul peab või võib käituda vastaval viisil. Teatud juhtudel võib näida, et haldusõigusnormil hüpotees puudub. Siia kuuluvad eelkõige normid, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Nimetatud normid realiseeruvad vahetult haldustegevuses, 22 mis on tingimuseks ka nendest juhindumisel. Teisiti öeldes kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. Sama võib öelda ka normide kohta, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Kuigi esimesel pilgul võib tunduda, et ka siin hüpotees puudub, on ta siiski olemas. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist (dispositsioonist). Viimase mittetäitmine kujutab endast asjaolu, mille eksisteerimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon)
kehtestatud reeglist. Kuid hüpotees võib olla ka suhteliselt määratletud, s.t. ta annab sündmuste ja asjaolude üldise iseloomustuse, mille olemasolul peab või võib käituda vastaval viisil. Teatud juhtudel võib näida, et haldusõigusnormil hüpotees puudub. Siia kuuluvad eelkõige normid, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Nimetatud normid realiseeruvad vahetult haldustegevuses, 22 mis on tingimuseks ka nendest juhindumisel. Teisiti öeldes kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. Sama võib öelda ka normide kohta, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Kuigi esimesel pilgul võib tunduda, et ka siin hüpotees puudub, on ta siiski olemas. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist (dispositsioonist). Viimase mittetäitmine kujutab endast asjaolu, mille eksisteerimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon)
annaabi.ee 
