mida tehakse kooli juhtkonna, kogu koolipersonali ja kooliväliste süsteemide koostöös ning õpilaste ja lastevanemate osalusel (Zwölfter Kinder- und Jugendbericht, 2005). 3 Koolisotsiaaltöö adressaadiks on õpilane – individuaalselt ja kollektiivselt – ja koolikogukond vastastikuses interaktsioonis ja hoolitsussuhtes (Juhila, Pösö, Hall, & Parton, 2003). Süsteemne mõtlemine võimaldab mõista käitumisprobleemide seoseid noore minapildi, hoiakute, väärtuste ja eesmärkidega ning suunata sekkumine vastavale tasandile. Valele tasandile suunatud sekkumine ei lahenda probleeme ning võib neid isegi süvendada. Oluline on kontakt ja omavaheline suhe, sest noorte positiivse identiteedi toetamine ja ülesehitamine saab toimuda vaid dialoogiliste suhete olemasolul (Valsiner, Rosa, 2007, viidanud Leijen &
Lisaks tähtsustatakse selles kontekstis normi mõistet. Mõiste ,,sotsiaalne" mitmetähenduslikkuse tõttu on sotsiaalsetel probleemidel mitmeid definitsioone. Nendena käsitletakse ressursinappust (Schilling, lk 260), samuti soovimatut olukorda, mis puudutab suuremat hulka inimesi ning mille suhtes arvatakse suutvat midagi ära teha kollektiivse (ühiskondliku) tegevuse kaudu. Sotsiaalsest probleemist räägitakse sekkumisvajaduse ilmnedes (Jokinen., Juhila, lk 12). Eristatakse objektiivseid ning kultuurikontekstist tulenevaid; majandusliku toimetulekuja suhetega haakuvaid probleeme. Üldiselt defineeritakse mingit olukorda sotsiaalse probleemina alles siis, kui on täidetud teatud tingimused: tegemist ei tohi olla inimestevahelise nn. erakonfliktiga, vaid see peab olema avalik probleem. Selles kontekstis rõhutatakse nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset mõõdet: kui suurel osal inimestest on ühesuguseid
annaabi.ee 
