Miks me peaksime üldse väärtustest hoolima ehk Kultuur vs ühiskond Daniel Bell (1978) The Cultural Contraditcions of Capitalism Kultuuriline ja moraalne õigustus tarbimiseks on naudingutel, mis on toonud tähelepanu tootmiselt ära tarbimisse. See tähendab Marxi baas-pealisehitus struktuuri tagurpidi pööramist - kultuur on tähtsam. Tänapäeva kultuur on olulisem kui poliitiline, tootmis ja tehnoloogiline ühiskonna sfäär. Ehkki Bell ütleb, et juhiistmel istub tarbija, on tema tööst läbi näha konservatiivset kriitikat tarbimisühiskonna vastu ja Lääne kapitalistlike väärtuste kadumise pärast. Tema meelest ,,postmodernism" tähendab sellist hoolimatust ja suutmatust vanu väärtusi alal hoida. Ta ütleb, et tarbimisühiskond on sootsimui suhtes düsfunktsionaalne. Tarbimine täidab individualistlikku eluviisi pseudosotsiaalsusega. Kodanlikul ühiskonnal on kaks alust: puritaanlik töö eetika (kokkuhoidlik, kaine,
eklampsia: rasedatel esinevad toonilis-kloonilised krambid, millega võib kaasneda teadvusekaotus idiopaatiline: kindlaks tegemata põhjusel tekkinud Näidisjuhtum Häirekeskus võtab vastu telefonikõne: ühel parkimisplatsil seisvas autos on krampides naine. Krambihoog kestab kogu hädaabikõne vältel. Häireeskus edastab väljakutse kiirabibrigaadile. Viimane on juhtumisi sündmuspaiga läheduses ning jõuab kohale juba kahe minutiga. Sõiduauto juhiistmel on umbes 35-aastane naine. Patsiendi krambihoog on üle läinud. Väljakutse kõne tegija õigele tähelepanekule viitavad veel kergelt esinev tsüanoos ja nähtav uriinilaik. Täpsema läbivaatuse käigus selguvad andmed: GCS (Glasgow koomaskaala): 10; RR: 115/80 ja HS: 15, saturatsioon 94%; veresuhkur 5,3 mmol/l. EKG näitab normaalse sagedusega siinusrütmi. Patsient saab maskiga hapnikku. Pealtnägijad kirjeldavad sõidukis istuva naise krambihoogu. Patsient ise ei ole suuteline kõnelema.
annaabi.ee 
