Igale hinge osale vastab siin kindel spetsiifiline voorus: mõistusliku osa esmaseks vooruseks on tarkus (“sophia”), tahtmisele vastab vaprus või mehisus (“andria”, mis võiks tähendada lihtsalt “tahtejõudu”), kuna meeleliselt himustavale hingeosale on vaja mõõdukust (“sōphrosynē” ) – mida sisuliselt võiks tõlgendada ka “enesevalitsemine”). Neid nelja kardinaalvoorust ühendab juhendavalt ning tasakaalustavalt viimaks üks kindel üldvoorus – nimelt õiglus (“dikaiosynē“), mis võimaldab kõlbeliselt harmoonilise teostamise. (6 lk 73-76) 2.3 Ideed moraali alusena Kuid tunnetusliku ja teadmiste puudutava osa kõrval annavad Platoni ideed aluse ka moraalifilosoofiale: ideedeõpetuse üks hämmastavamaid jooni ongi selle uskumatu mitmepalgelisus. Platon on moralist. Kui ainus viis teada hüvet põhineks teadmisel erilistest headest tegudest
süstematiseerida, olulist ebaolulisest eristada, oma tööd optimaalselt üles ehitada ja järeldusi teha. III kooliastmes teevad kõik õpilased läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö kas uurimuse, projekti või kunstitööna. Loovtöö tematika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Kui õpilane soovib teha uurimistööd, tuleb arvestada, et uurimus nõuab palju aega nii juhendavalt õpetajalt kui ka õpilaselt. Uurimuse esitamise tähtaeg tuleb õpilasele varakult teatavaks teha ning aeg-ajalt kontrollida, millises etapis 55 uurimistöö on, sest õpilastel puudub sageli aja planeerimise oskus. Uurimistöö juhendamise kohta on artikkel käesolevas valdkonnaraamatus (vt link 37). Uurimistöö valinud õpilane võib teha uurimuse kirjandusest kas mõne läbiva teema
annaabi.ee 
