peaministri olulisuse tõus, üleüldine radikaliseerumine nt töölisliikumise näol). Poliitmaastikul peamiselt kahe suurpartei (konservatiivid vs tööpartei) vastandumine. Peaministri institutsioon: ajalooliselt olnud tegu kuninga eriesindajaga, monarhi nimel parlamendiga läbirääkija, riigi rahade kontrollimise volitus. Aja jooksul mõlemast osapoolest kaugenemine, muutumine parteidesüsteemi juhatavaks poliitfiguuriks. Peaministriga seonduvad traditsioonid: alati alamkoja valimised võitnud partei juht, Briti valitsuse juht (valitsus hierarhiline, vanema astme ministrid e Cabinet, kes asuvad peaministrile kõige lähemal, ja nooremministrid, kellel peaministriga suhe põgusam). PRANTSUSMAA 19.saj poliitika eriline heitlikkus ja radikaliseerumine, on tinginud ka praeguse ühiskondlik- poliitilise ärksuse. 20
Sellest teatas Hurt võimalikele Mesilase ootajatele EP lisalehe esimeses numbris 1871. a algul. Ajakirja asemel lubas Hurt samanimelise raamatu järgmisel aastal välja anda. 1870. a lõpul oli Jannsen saanud loa suurendada EP mahtu neljalt leheküljelt kuuele. Nii osutus võimalikuks hakata välja andma eraldi lisalehte. Seda toimetama kutsus Jannsen Jakob Hurda. Juba lisalehe avanumbris rõhutas Hurt, et tahab olla lugejaile juhatavaks, noomivaks ja karistavaks koolmeistriks, kes "igapidi armastuses oma isamaale tõsist tulo ja kaso püüab". Lisalehte kirjutades järgis Hurt põhiosas oma varasemat ajakirja programmi, seades eesmärgiks lugejate silmaringi avardamise, aga ka uue kirjaviisi propageerimise. Oma töö kallale asus Hurt suure innuga, püüdes valgustada teemasid, mis seni olid alles vähe lugejateni jõudnud. Et Hurt kirjutas lisalehte üksi, kasutamata teisi autoreid või tõlkeid, siis kujunes ka
annaabi.ee 
