soovil 21. veebruaril 1995. Liivi, Smuuli ja Viidingu ühised jooned Kõik nimetatud kirjanikud on elanud keerulist ja rasket elu ja on elus läbi pürgimiseks näinud palju vaeva. Keegi neist ei ole omandanud endale eriliselt kõrget haridutaset, võib-olla ka selle pärast, et nad on sündinud kõik mitmelapselistesse ja küllaltki vaesetesse perekondadesse. Ei Juhan Viiding, Smuul, ega Liiv ei ole elanud isegi poolesaja aasta vanuseks. Juhanid on kõik kirjutanud mitmeid luuletusi just loodusnähtustest, sest nad kõik on olnud suured looduses nautlejad. Loomingulised kirjanikud/luuletajad on kõik pälvinud mitmeid preemiaid, Juhan Viiding näiteks on saanud nii J.Liivi kui ka J.Smuuli kirjanduspreemia.
perekonnanimede kaitseregistrit tänapäeval ei peeta. Kuni Riigikohtu eelmainitud lahendini 3. maist 2001 kehtis nimemuutmisel paradoksaalne kord, et eesti rahvusest või eestipärase perekonnanimega isikud ei saanud uueks perekonnanimeks valida mitte-emakeelset nime, küll aga said mis tahes keelse perekonnanime omale valida muust rahvusest Eesti kodanikud. 1990. aastate algupoolel levis nende hulgas tendents muuta oma nimed eestikeelseks (Rein Sikk, Ivanidest saavad Juhanid ja Lebedevidest Luiged. Eesti Päevaleht 27.10.1999). Nimevahetuse tippe oli 1993. aasta, mil Tallinna perekonnaseisuametis soovis uut nime saada 643 isikut, suurem osa neist kandis venepärast nime (Kaie Ilves, Kuidas muuta nime? Õhtuleht 7.09.1995; Urmas Seaver, Tallinlased on agarad nimevahetajad. Sõnumileht 3.06.1997). Ilmselt tehti seda oma laste tuleviku nimel ja selleks, et Eestis paremini hakkama saada (Rein Sikk, Virumaal eestistatakse nimesid. Eesti Päevaleht 24.03
annaabi.ee 
