venelaste pealetungi tõttu. Handi keel koos mansi keelega moodustavad obiugri keelte rühma. Neile lähim keel on ungari keel. Handi keel jaguneb kolmeks murderühmaks või keeleks. 22 500 handist umbes 60% pidas 1989. aasta rahvaloendusel handi keelt ja 38,5% vene keelt oma emakeeleks. Handi keele erinevate murrete kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli. 2.3 Mansid Jugra nii nimetasid venelased 11.16. sajandini Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetsevat ala. Seal elavaid hante ja mansisid nimetati jugralasteks. 14. sajandist alates (Sofia kroonika, 1396) on manside kohta teada nimetus vogul. See nimetus oli Venemaal kasutusel 1930. aastateni, mil võeti rahva nimetusena tarvitusele mansi nii nimetavad mansid ise oma rahvast. Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast
eri, iri 'inimene'. Tänapäeval rahvusvaheliselt levinud ungarlaste nimetused Ungar (sks), Hungarian (ingl), hongroise (pr), ungherese (it), vengr (vn) jt on ungarlaste kohta kasutusele tulnud slaavlaste vahendusel alates 8. sajandist. Nimetuse aluseks on onoguri-bulgarite nimetus (on 'kümme', ogur 'oguri hõimu nimetus'), kes on ajaloos tuntud juba 5. sajandist. Kuigi hantide ja manside asuala tähistav ajalooline geograafiline nimetus Jugra meenutab kõlaliselt pisut sõna onogur, pole see etümoloogiliselt sama. Ungarlaste, manside ja hantide kohta kasutatav ühisnimetus ugri (ugor) on rahvusvahelises teaduskeeles levinud termin, mille võttis kasutusele József Budenz 19. saj teisel poolel. Asuala Ungari asub Kesk-Euroopas, läänest Alpidest, põhjast ja idast Karpaatidest ning lõunast Dinaari mäestikust ümbritsetud Kesk-Doonau madalikul (ehk Karpaatide basseinis).
annaabi.ee 
