eskimodega. Kes avastas kirdeväila? Esimene hollandlaste laev jõudis PõhjaDvinaa suud messe 1557. aastal neli aastat pärast inglasi. Alates 1584. aastast üritasid hollandlased liikuda ka ida poole 1611. aastal pani Madal maade Generaalstaadid välja suure auhinna esi m esele Kirdeväila läbijale, kuid ei 17., 18., e ga ka 19. sajandil (kuni 1878 ja 1879. aastani) suudetud e es m ärki täita. Enamasti ei jõudnud ei hollandlased e ga teised m ereriigid kauge male Jugorski Sari väinast, kus nende tee peatas jäine Kara m eri. 159497 a sõitis Wille m Barents (u. 155097) m ö öda Novaja Ze mlja läänerannikut ja kaardistas seda maad. Osa tema laevu sõitis mandrit ja Vaigatsi saart eraldavat Jugorski Sari väina m ö öda Kara m erre oletades, et Hiina ei saa olla ena m kaugel. Pärast tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis Barents suuna Skandinaaviast oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse. Seda retke kroonis Karusaare ning
1 Hudsoni 806 115 141 2 Longi 143 146 36 3 Dmitri Laptevi 115 50 11 4 Vilkitski 104 55 32 5 Sokalski 106 19 55 6 Matotskin Sar 100 0,6 12 7 Sannikovi 45 55 14 8 Jugorski Sar 40 2,8 13 9 Kara Väravad 33 45 52 . Hüdrometeoroloogilised tingimused. Vaatamata sellele, et laevad on tänapäeval suhteliselt merekindlad, peab meresõitja ikka ja alati arvestama merel valitsevate ilmastikutingimustega. Eelkõige sõltub sellest meresõidu ohutus, kaubaveo kiirus, kalapüük jms.tegevus.
annaabi.ee 
