orutuuled), väikesed õhukeerised (trombid jms) 5.Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Tsirkulatsiooni käigushoidjaks Päike: ekvaatorilähedased alad soojenevad rohkem, see on ka põhjus, miks ekvaatori piirkonnas on tropopaus kõrgemal kui suurtel laiustel Jugavool 30. ja 60.laiustel troposfääri ülaosas ülikiirete (kuni 100 m/s) läänest itta puhuvate tuulte vöönd. Jugavoolud on läbimõõduga ainult mõni km, kuid pikkusega kümned tuhanded km-d Jugavoole põhjustab põhjapoolse külma ja lõunapoolsesooja õhumassi temperatuuride erinevus. Mussoon püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib maismaa ja ookeani erineva soojenemise tõttu. Suvel puhub mussoon merelt maismaale (tuues kaasa rohkelt sademeid), talvel vastupidi. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia 6.Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala ehk tsüklonon ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga
kõrgõhkkond , siis toimub jugavoolu tugevnemine. Analoogiliselt polaarfrondi jugavoolule kujuneb teine subtroopiline jugavool. . Õhk liigub mõlemas jugavoolus idapoole . Kuid selle puhul on teavas pilvitu. Jugavoolu lähedale sattumine tekitab selge õhu turbulentsi. Joonisel on Põhjapoolkera jugavoolud . Mõlemad on suunatud joonise sisse ehk vaatajast eemale ehk ida suunas. Ajutiselt võib õhumasside piiril tekkida lokaalseid jugavoole . Polaarne jugavool liigub suvel lõunasse sest kõrge temperatuuri paisutab polaaralade õhumasse. Subtroopilised muutused pole nii ohtlikud sest seal pole muutused nii suured. Polaarala ja troopilise ala troposfääri tasandavad ennast kahes kohas ja selleks ongi kaks juga voolu . Troopilises läheb veidi allapoole troposfäär ja polaaraladel veelgi. Valguskiirte refraktsioon on valguskiirte murumine atmosfääris ja on põhjustatud murdumisnäitaja muutumises ehk õhutiheduse muutumises