aastal Eesti aasta puuks. Mürgisus Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü (arill) on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid. Loomad, kes söövad jugapuu marju, surevad. Inimestel on raskeid mürgitusjuhtumeid esinenud jugapuumarjade kasutamisel abordi esilekutsumiseks. Samuti on ajaltoos teada juhtumeid, kus jugapuumarju kasutati endalt elu võtmiseks (näiteks räägitakse Caesari "Gallia sõdades" eburoonide kuningast, kes aastal 53 eelistas surma jugapuumarjade läbi roomlaste kätte vangi langemisele). Kasutamine Esmaabiks veega segatud söepulber. Puit on väga väärtuslik, pruunikaspunane, läikiv, tihe, hästi töödeldav, sobib nikerdustöödeks. Vanasti kasutati hinnalise
veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid. Loomad, kes söövad jugapuu marju, surevad. On teada ka juhtumeid, kus okaste söömisest on hukkunud kariloomi. Näiteks hobusele piisab surmavaks annuseks 500 grammist okastest. Inimestel on raskeid mürgitusjuhtumeid esinenud jugapuumarjade kasutamisel abordi esilekutsumiseks. Samuti on ajaloost teada juhtumeid, kus jugapuumarju kasutati endalt elu võtmiseks (näiteks räägitakse Caesari "Gallia sõdades" belgia kuningast, kes aastal 53 eelistas surma jugapuumarjade läbi roomlaste kätte vangi langemisele). Mürgitusnähud inimesel Mürgituse tunnused ilmnevad paari tunni jooksul ja algavad tugeva oksendamisega, millele järgnevad valud maos. Nahale tulevad punased plekid
annaabi.ee 
