killustikule ning võimaldab luua teiste okaspuudega ja nende sortidega, lillede ning õitsvate põõsastega väga huvitavaid kompositsioone. 3.11. Perekond jugapuu - Taxus Jugapuu perekonda kuulub 8 liiki, neist üks harilik jugapuu Taxus baccata kasvab Eestis (läänesaartel) looduslikult.. Et ta on ka seal hävimisohus, on harilik jugapuu võetud looduskaitse alla. Eraldi areaalina võib teda leida ka Kaukasusest, Krimmist jm. Lisaks looduslikule, harilikule jugapuule, kasvatatakse Eestis ka ida-jugapuud (Taxus cuspidata) ning värd-jugapuud T. x media´t (T. baccata x T. cuspidata), mida tuntakse vanemas kirjanduses keskmise jugapuu all. Kollektsioonides esineb ka kanada jugauud (T. canadensis). Lisaks liikidele esineb rohkesti sorte ja vorme, mis erinevad omavahel võrakuju, okkavärvuse, kasvukiiruse jm. poolest. Jugapuud on väga aeglase kasvuga, mistõttu üldjuhul ei ületa ühegi liigi ega sordi kõrgus meie oludes 2 ..
heledamad. Okkad püsivad puul 4-8 aastat. Vili on tünjas ja valminult on see punane ja magusamaitseline. Puude viljakandvus algab täisvalguses 20-30 aastaselt, metsas kasvades 70-80 aastaselt. Viljuvad pea igal aastal kuni kõrge vanuseni, vilju levitavad linnud ja väikeimetajad. Harilik jugapuu talub väga hästi varju, valgusreziimi muutus põhjustab stressi ja pidurdab taimekasvu, kuid noorusest saati täisvalguses kasvanuna tuleb jugapuu edukalt toime. Jugapuule sobib mereline pehme kliima (max temp. -30 ºC). Jugapuu talub hästi ka linnaolusid. Eesti populatsioon on kohastunud ja allesjäänud eksemplarid on vastupidavad ja külmakindlad. Teiste okaspuudega võrreldes on jugapuu väga aeglase kasvuga. Väga hea võrsete moodustamisvõime tõttu kasutatakse jugapuid vormilõigatuna või pöetavate hekkidena (Laas 2004). Jugapuu seeme, võrsed, okkad, koor ja kuigivõrd ka puit on mürgised, seetõttu tuleb
annaabi.ee 
