Kompressor on masina algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt
Pumbatav keskkond võib sisaldada ka tahkeid lisandeid.Surve all voolav toitejuga paiskub suure kiirusega pumba düüsist kokkuvoolukambrisse , kus surve on madal. Osa toitejoa kineetilisest energiast kandub üle imitorust kaasahaaaratavale vedelikule . segunemiskambris voolud segunevad ja nende kiirused ühtlustuvad . Pumba difuusoris ristlõige suureneb, vool aeglustub ning kineetiline energia muutub potensiaalseks energiaks - surve tõuseb. Laevades kasutatakse põhiliselt vett või auru. Jugapumba alaliigid on ejektor e. imijugapump ja injektor e. surujugapump. Puistmaterjali pumpavat jugapumpa tuntakse hüdroelevaatori nime all.Imijugapumpadel kasutatakse pumba toiteveena laeva tuletõrjesüsteemist vett või aurukatlast auru . Surujugapumpsid ehk injektoreid kasutatakse näiteks aurukatlasse toitevee surumiseks . Aurukatla injektori töötab aurujoa abil st. töötavaks keskkonnaks on aurukatlast võetav vee aur. Auru kondenseerumise tulemusena injektori segukambris tõuseb katlasse
vedelik, vedelik vedelikuga , gaas vedelikuga või gaas (näiteks suruõhk ) või vesi puistmaterjaliga . Pumbatav keskkond võib sisaldada ka tahkeid lisandeid. Tööpõhimõte: Surve all voolav toitejuga paiskub suure kiirusega pumba aheneva ristlõikega düüsist difuusori ees olevasse laienevasse kokkuvoolukambrisse. Vastavalt Bernoulli võrrandile voolujoa ristlõike ahenemisest põhjustatud voolukiiruse suurenemisega kaasneb rõhu alanemine . Jugapumba kokkuvoolu kambris alaneb rõhk sedavõrd, et sellega ühendatud imitorus tekib hõrendus. Osa toitejoa kineetilisest energiast kandub üle imitorust kaasahaaaratavale vedelikule . Enne difuusori laienevat osa , segunemiskambris, voolud segunevad ja nende kiirused ühtlustuvad . Pumba difuusori laienevas osas vool aeglustub ning kineetiline energia muutub potensiaalseks energiaks. Difuusorile järgnevas survetorus tõuseb rõhk kõrgemaks imivoo rõhust , kuid
annaabi.ee 
