jõuab. Inimene tahab uudsust, talle antakse samad tooted, mida pseudoindividualisatsiooni läbi veidi muudetakse. Klient saab taaskord petta ja ta ei saa ise sellest arugi. Standardiseerumine tuleneb sellest, et kõik tooted turul on sarnased ja nad on midagi enamat kui nad tegelikult on: lubavad olla unikaalsed, kuid pole. Kunstitööstus aga lubab unikaalsust. Kõik need tooted on kummalisel kombel turul vahetatavad (sa saad katkiläinud jubina asemel uue, mis läheb ilmselgelt samamoodi katki). Standardiseerumise tõttu hakkavad ka inimesed reageerima vastavalt standardile. Kultuuritööstus on miski, mis rakendab oma metoodika ka tõsiste kultuuriobjektide peal. Adorno on radikaal: popmuusika nautimiseks on tarvis vaimset pidurdust, häiritust. Popmuusika roll on kohandada inimesi valitseva korraga maailmas, valitseva võimustruktuuriga. Ta eristab kahte reageerimistüüpi, massikäitumise tüüpi:
Inimene tahab uudsust, talle antakse samad tooted, mida pseudoindividualisatsiooni läbi veidi muudetakse. Klient saab taaskord petta ja ta ei saa ise sellest arugi. Standardiseerumine tuleneb sellest, et kõik tooted turul on sarnased ja nad on midagi enamat kui nad tegelikult on: lubavad olla unikaalsed, kuid pole. Kunstitööstus aga lubab unikaalsust. Kõik need tooted on kummalisel kombel turul vahetatavad (sa saad katkiläinud jubina asemel uue, mis läheb ilmselgelt samamoodi katki). Standardiseerumise tõttu hakkavad ka inimesed reageerima vastavalt standardile. 2. Standardiseeritud kunst toob esile stend publikus. Ta on leevendus, nauding, unistus, fantaasia. Töö rutiin = naudingu rutiin. Kapitalismis on in vaimselt häiritud. Stand kunst multiveerib inimest. 3. Massikunsti funkt: ,,Sotsiaalne tsement" tsementeerib ühisk rolli inim maailmas