Miks? Vastus: Teoses pani mind kaasa mõtlema see olukord, milles need sõdurid olid. Nad küll astusid oma kodumaa kaitseks välja, kuid mis hinnaga? Nad pidid läbi elama suuri jubedusi ning surema. Samuti oli siin raamatus kui sõjaolukorras väga palju psüühilist pinget, rindejubedusi taluda ei olnud sõduritel kerge. Näiteks kui keegi suri, siis lihtsalt öeldi, et ,,viskas vedru välja". Mehed tegid niimoodi nalja, sest muidu nad ei peaks enam lihtsalt vastu, naljatledes oli jubedustega lihtsam toime tulla. Samuti pani kaasa mõtlema see, kui vähe on raskes olukorras vaja, et tuju paremaks saada. Mehed nägid ühe naise plakatit, mis nad hulluks ajas. Nad polnud ammu juba ühegi naise pilti näinud üle pika aja ning selle pildi nägemine tõstis nende tuju. "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeelt säilitada, sest selleta oleksime omadega läbi." 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis
lähedalasuvasse vampiirkrahvi Von Krolocki lossi. Isa Chagal, valmis tütart päästma, langeb aga ise vampiiri küüsi ning viib hiljem endaga igavikku ka oma armukese, kuraasika ja rinnaka kõrtsiteenijanna Magda. Kõrtsis peatuvad professor Abronsius ja tema assistent Alfred, kes on Sarah`sse kõrvuni armunud, suunduvad seepeale Sarah't päästma. Hämaras lossis tuleb neil rinda pista nii krahvi homoseksuaalse vampiiripoja Herberti kui ka muude öiste jubedustega. Viimaks toimubki vampiiride kesköine ball, vampiirid ronivad oma haudadest välja, sirutavad kangestunud jäsemeid ning suunduvad ballile. Krahv Krolock ilmub kalmistule ning vaatab tagasi oma igavesele elule. Ta mõistab, et soovib üle kõige surra, et igavesele kurbusele ometigi lõpp saabuks, kuna iga kord, kui ta leiab armastuse, ta selle samas ka hävitab. Teisiti ei lähe seegi kord - Krolock lööb ballisaalis kaunile Sarah'le