olid nende eesmärgid väga sarnased. Mõlemad püüdsid muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. Nii Gluck kui Mozart otsisid ooperilaval elutruudust, ent Mozart seadis siingi muusikalised kriteeriumid esikohale: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja muusika ei tohiks ja jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata, vaid peaks alati naudingut pakkuma, see tähendab muusikaks jääma." Mozarti ooperite geniaalsus algab muusikalistest karakteritest- koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate
Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, ja ta lähtus peamiselt itaalia koomilise ooperi stiilist. Mozarti ja Glucki eesmärgid langesid mõneti kokku: muuta ooper elutruumaks ja rdaamalikumaks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osatähtsust teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. 1781. aastal kirjutas ta: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja muusika ei tohiks ka jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata, vaid peaks alati naudingut pakkuma, see tähendab muusikaks jääma." Mozarti ooperite geniaalsus algab muusikalistest karakteritest: tüükarakterite asemel toob ta lavale eluliselt mitmetahulised tegelased oma eredalt individuaalsete ja sageli vastuoluliste iseloomujoontega. Lehekülg ooperi ,,Don Giovanni" käsikirjalisest partituurist
Mozart alustas ooperite loomist siis kui zanrsi toimusid suured muutused. Mozartile jäi muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. Otsib ooperilaval elutruudust, püüdis muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Mozart seadis muusikalised kriteeriumid esikohale: muusika peaks 22 naudingut pakkuma ja muusikask jääma, mitte isegi jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata. Tema ooperite geniaalsus hakkab muusikalistest karakteritest - koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Kõik tähtsamad ooeperid on sündinud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis. "Figaro pulm" - tähtsaim teos itaalia opera buffa zanris üldse. Esimene koostöö klassitsismiajatu väljapaistvama libretistiga
annaabi.ee 
