maailma. Tuntumad luulekogud: ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". DEKADENTS- liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine. Väga pessimistlik. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. 4. Uku Masingu- käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maailmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse ja piiratuse vaeva. Seda laadi ahistustunnet väljendavad teisedki arbujad.Ent Masingul on jubal, kellega võib kõneleda ja kellele kurta. ,,Neemed vihmade lahte". 5. Kersti Merilaasi- oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. ,,Maantee tuled", ,,Rannapääsuke", ,,Kevadised koplid", ,,Antud ja võetud". 6. Bernhard Kangro- luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga
II.Sümfoonia.1902 · Op.38 , Viis laulu klaveri saatel ,, Õhtu vedandal " · Op.37, Viis laulu klaveri saatel - ,,Var det en dröm? " · Op.19, Imprompt naiskoorile ja orkestrile (Rydberg) · Op.32, ,,Tule sünd" baritonile, meeskoorile ja orkestrile (,,Kalevala") · ,,Kojuigatsus" kolmele naishäälele a capella (W.von Konow) · ,,Suur oled, Issand" hümn segakoorile a capella III.Sümfoonia.1907 · Op.35 Kaks laulu klaveri saatel ,,Jubal" IV.Sümfoonia.1911 · Op.65 Kaks laulu segakoorile a capella ,,Män fràn slätten och havet " (Knape) · Kantaat W.von Konowi sõnadele, naiskoor a capella 15 V.Sümfoonia.1915/1919 · Kuus laulu klaveri saatel - ,,Der wanderer un der Bach" (Greif) · ,,Tanken" , duett kahele sopranile klaveri saatel · Op.28 ,,Sandels" , imprompt meeskoorile ja orkestrile (Runeberg),
Õnneks ei pea me kuskile kaugele minema sest kohe järgmise tänava nurgal asubki Optika. Sisse minnes esimene asi mida ma näen: Meie kallis klassijuhataja on müüaks hakanud.Irw kas pole.Nh eh juba lähengi taharuumi silmi kontrollima. Ma pean pea panema kuskile armatuuri peale ning vahtima mingit majakest looduses.Vahepeal läheb see uduseks (rõve tunneb tekib). Nii nüüd ongi jõudnud kätte oodatud aeg. Oioi ma pean prillid saama. Issand ei jubal hoidgu. Kui aga sõnan et ei taha prille ja hakkan läätsesid kandma räägitakse pikka ja lai jutt miks ma ei tohi kanda. Esiteks mul pole veel silmad välja arenenud,teiseks ..pean aja kirja panema kus mis õpetatakse läätsesid kasutama ning kolmadaks need kahjustavad silmi. Ou mai kaad jumal ma ei taha ju prille. Koju minnes olin ma kõigi peale solvunud vihane ja kurb samuti. Miks on elu mu vastu nii ebaõiglane??