9. Mis oli ühissöömaaegade korraldamise eesmärk? JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS Jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus. Juamalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste
Kirjakunsti looja. Looja jumal. Tema abikaasa oli päiksejumalanna Maatel (õigluse esindaja). Seda Thoti kujutai kas ahvi või toonekurena. Kolmas suur süsteem oli Heliopolise süsteem- päikeselinn/päikesesüsteem. Atum (kõik, määratlematu)- tema oli ühtlasi ka Ra üks aspekt. Tõusis algookeanist Nun-ist-Atumi esiletõusmine seostatakse päikesetõusuga. Kuna polnud panna kedagi, siis villjastas ennast ja sülitas välja oma järglased. Su ja Tefnut- õhu ja niiskuse juamalad. Nendest kahest sündisid omakorda. Geb (maa, mees) ja Nut (taevas, naine). - neid kujutatakse sageli väga lihalikena. Osiris- temast sai allilma valitseja. Samas oli ta ka esimene muumia. Tal on konksus habe, nagu teistelgi ehivad teda suled. Isis – Isis oli üldjuhul naise kujuline, vahel ka lehm kujuline. Iseloomulik temale päikeseketas. Viljakusjumal. Ka mingite loitsude ja maagia jumalanna. Seth- ta oli kuivuse ja kõrbetuul. Kaosuse kehastaja
annaabi.ee 
