· st > ss: miis `meest', majas `majast', mussad `mustad', valiss `valjusti' · ht > st: õsta `õhtu', lasti `lahti' · Tugevaastmelistes vormides svaavokaal h ja helilise konsonandi vahel: taham `tahm', vihim `vihm', rehem `rihm', ahaju `ahju' (a.os.) · Põhjaosas diftongistumised (kuor : kuorega), kesk- ja lääneosas kõrgenemised (kuul : kooli), Kodaveres kõrgenemised + diftongistumised (kiil : kiäle, süük : süägi, juuk : juagu) · ä-harmoonia: eläjäd `loomad', kaheksä `kaheksa', muregä `murega', pugemä `pugema' · o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o või u: nägo `nägu', sugo `sugu', molo `molu', ilo `ilu', elo `elu' · Palatalisatsioon: kam'sik `kampsun', keväden'i `kevadeni' Morfoloogia · Ains os Q1 sõnades da-, dä-lõpuline: emada, tädidä, muda `mind', suda `sind', tädä `teda' · -nud/-nod: tehnod `teinud', lugenud
v labiaalvokaali kõrval: ulvoma ‘uluma’, lõevoke ‘lõoke’; st – ss: miis ‘meest’, majas ‘majast’; ht – st: õsta ‘õhtu’; lasti ‘lahti’; TA vormides švaavokaal h ja helilise konsonandi vahel: taham ‘tahm’, vihim ‘vihm’, rehem ‘rihm’; põhjaosas diftongistumised (kuor : kuorega), kesk- ja lääneosas kõrgenemised (kuul : kooli), Kodaveres kõrgenemised + diftongistumised (kiil : kiäle, süük : süägi, juuk : juagu); ä-harmoonia: eläjäd ‘loomad’, kaheksä ‘kaheksa’, muregä ‘murega’; o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o, u: nägo ‘nägu’, sugo ‘sugu’, molo ‘molu’, ilo ‘illu’, elo ‘elu’; palatalisatsioon: kam’sik ‘kampsun’, keväden’i ‘kevadeni’: Morfoloogia ainsuse os Q1 sõnades da-, dä-lõpuline: emada, tädidä, muda ‘mind’, suda ‘sind’, tädä ‘teda’; -nud/-nod: tehnod ‘teinud’, lugenud;
annaabi.ee 
