kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsstiks ehk lootepiekeseks. Nd moodustub kahte tpi rakke: hed kasvavad blastotsli sisse ning teised sellest vljapoole. Lbipaistev vde lheneb 24 vi 48 tunni prast. Blastotslist vljaspool asuvad rakud hakkavad nritama ensmi, mis nrgendab emaka sisepinna epiteelkude ning tekitab koha, kuhu loode kinnitub (implanteerub). Blastotsst nritab ka hormooni (inimese koorioni gonadotroopne hormoon), mis stimuleerib progesterooni jtkuvat moodustumist ema kollakehas. Progesteroon tagab toitainete juurdepsu lootele emaka seina kaudu. Reaktsioonina blastotsstile nrmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See vimaldab blastotsstil saada emalt eluthtsaid toitaineid, mis on raseduse jtkumiseks vajalik. Rasedustestid nitavad inimese koorioni gonadotroopne hormooni olemasolu. Blastotssti mbritsevad rakud hvitavad nd emaka limaskesta rakke,
aastat,mis bolevike asemel psevad vimule anarhitid. Lk 424-426 Teksti autor:Vaapo Vaher Sisukokkuvte:Kui lhtuda kriteeriumist,et hea raamat on see,mis ei allu hekordsele lugemisele,siis peale selle lunastamisloo tepoolest rohkemat ei tea,mis uuesti kttevtmist tingiks. Kui palju ilu vajab kirjandus? Kui heita pilk maailma juhtivatele kirjandusauhindadele viimastel aastatel,siis on huvitav tdeda ajaloo ja eluloolisuse jtkuvat vidukiku.Olgu juhusliku nitena lhema vaatluse all prantsuse kirjanduse suunanitaja-Concourt i preemia.Vhemalt viimase viie aasta jooksul on peetud auhinna vriliseks tid,mille aines on olnud kas ajalooline vi (auto) biograafiline.Niisiis on vhemalt kirjanduse tipus theldav soov tegeleda hiskondlikku ja ajaloolist huvi pakkuvate teemadega.Raske on muidugi elda,kas see ilmtingimata thendab raprdumist ilukirjandusest ja selja pramist kirjanduse esteetilisele kljele.Kas siis kirjandus muutub kuidagi