naeru vaja, sest isa oli surnud. Vastutasuks oli Taruk talle andnud vime vita kik kihlveod. Lepingus seisis, et kui Timm hegi kihlveo kaotab, saab ta oma naeru tagasi. Lpuks oli parun kadunud ja Timm lks kohe katsetama oma uut vimet. Ja oligi kohe hipodroomil vitnud. Kui Timm vanem oli, hakkas ta td otsima. T leidis ta endale Hamburgis sadamas laeva peal trimadrusena. Sealt edasi hakkas ta oma naeru igatsema ja ritas nd leida les parun. Varsti oligi parun leitud, kuid Timmil ei jtkunud julgust temalt ksida. Siis hakkasid pihta tema eksirnnakud. Ta kis koos Tarukiga le maailma reisimas, kuid hel peval oli ta kohtunud vana sbra Johnnyga. Timm oli temaga kohtunud laeva peal. Johnny teadis oma sbraga, kuidas Timm oma naeru vib tagasi saada. Nende plaan nnestuski ja nad lksid koju tagasi. Kuidas aga Timm oma naeru oli tagasi saanud, selle jaoks tuleb raamat lbi lugeda. Kuidas meeldis: Tegelikult oli raamat pris huvitav, sest seal oli kogu aeg tegevus. Kirjeldust
Krahv Monte Cristo originaalvljaanne on peaaegu 1500 leheklge pikk. Alexandre Dumasl kulus romaani kirjutamiseks vhem kui aasta, samal ajal oli tal ksil teine maailmakuulsaks saanud romaan Kolm musketri. Teosed ilmusid paralleelselt kahes Pariisi ajakirjas, iga pev valmis Dumas romaanivabrikus uus jrg. Alexandre Dumas juhtis ilukirjanduslikku suurettevtet. eff mtles vlja see, visandas tegevusliini ja karakterid, ja seda, milleks tal endal aega ei jtkunud, tegid arvukad palgatud kirjutajad, sealhulgas oma aja tunnustatud kirjanikud. Pshholoogiline peenus, viimistletud kirjanduslik stiil ja intellektuaalne sisukus ei olnu eriti thtsad. Dumas produtseeris meelelahutuskirjandust, filosoofiline sgavus ei huvitanud ei teda ega tema lugejaid. Kirjanduslikult konveierlindilt tuli igal aastal 20-30 romaani, krgaegadel oli tl kuni 70 inimest. Mned Krahv Monte Cristo osad ei prine seega sugugi Dumas sulest,
Briti ekspeditsiooniarmee suurenes 1915. aasta jooksul 1,3 miljoni meheni (lemjuhataja Douglas Haig). [redigeeri] 1916 Briti sdurid Somme'i lahingus HMS Queen Mary saab tabamuse Jti merelahingus Saksamaa ved sisenevad Riiga 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord vga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vhem sjajudu. Seeprast otsustas Saksa lemjuhatus anda pealgi lnerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli mrgatavalt suurenenud. Et ldpealetungiks judu ei jtkunud, pidi Saksamaa lgi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtkive toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindeligul kaitseve 100 000 mehest 420 000 meheni ning see tkestas sakslaste edasiliikumise.
annaabi.ee 
