olukord. USA nudis nende rakettide raviimist. Oktoobris 1962 hakkas pihta. Maailm kartis tuumasja puhkemist. Nukogude juhiks oli sellel ajal N.Hrutov. Lpuks siiski tegi kumbki pool jreleandmisi. Nukogude Liit nustus oma raketid ra viima. USA nustus Castro vimule jmisega. Nii sai Castrost maailma kige pikajalisem diktaator. ( ligi 50 aastat oli vimul ) Kuuba kriisi jrgsel ajal seati sisse Kuum liin - Nukogude Liidu ja USA riigijuhtide vaheline otsetelefon. Seda kuuma liini hoiti ka jrgnevatel aastatel, kuni Nukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Vietnami sda 1958-1975 ( vietnamlased sdisid omavahel ) ( 1963-1969 periood, mil USA oli aktiivselt osalemas ) Vietnami naaberriigid Laos ja Kamboda sdisid ka. Toimus Indo-Hiina poolsaarel. Dungli loodus vimaldab pidada Bartissani sda. Selline sjapidamine oli USA jaoks vga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. Sja eellugu: Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi lpust alates. Teise maailmasja ajal
Ta reisib palju ja tutvub paljude heliloojatega ( Brahms, Grieg, Saint- Saens, Massnet). Esineb dirigendina. Triumf saadab tema kontserte Berliinis, Pariisis, Genuas, Londonis).1877 valminud IV smfoonias peegelduvad helilooja traagilised tunded ja pettumus. Seda muusikat on vrreldud puhastustulega, mis muudab inimesed paremaks. 1878. aasta algul lpetas Taikovski ooperi "Jevgeni Onegin". Ta lahkus Moskva Konservatooriumi professori kohalt. Nd oli tal rohkem vabadust loominguga tegelemiseks. Ka jrgnevatel aastatel viibis Taikovski palju vlismaal. See kik sai teoks seetttu, et tal oli rikas ja helde metseen Nadezda von Meck, kes oli ka Taikovski sber 13 aasta vltel. Nad ei kohtunud kunagi, suhtlesid vaid kirja teel. Taikovski isikupra ilmneb kige selgemini tema kpsusperioodi loomingus, mis algab IV smfooniaga ja ooperiga "Jevgeni Onegin". Loobunud pedagoogilisest tst, phendus ta nd tielikult loomingule. Olles vaba tkohustustest,
Toiteallikaks peetakse: 1. Energiassteemi 2. Tarbija elektrijaama, mis toidab paralleelselt htsesse vrku hendatud tarbijaid 3. Generaatorid ja elektrijaamad, mis ei ole hendatud htsesse vrku 4. Elektrokeemilised ja fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad 5. Kohalikud reaktiivvimsuse allikad Esimesed kaks moodustavad tsentraliseeritud energiassteemi aluse. Tarbija elektrijaam, mis toidab htset vrku paralleelselt, vib olla vajalik jrgnevatel eesmrkidel: 1. Kuuma vee ja auru tootmiseks 2. Plevate tstusjkide utiliseerimiseks 3. Kui uut elektrijaama on odavam ehitada 4. pevaste tippkoormuste ajal lekoormuste rahoidmiseks Kohalikud elektrijaamad, mis ei tta htse vrguga paralleelselt, on vajalikud: 1. Reservtoiteallikana 2. Katkematu elektrivarustuse koostisosana 3. Kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest 4. Liikuvate ja mberpaigaldavate tarbijate toiteks