Naistel ei olnud igus endale meest valida ega viimasest ka keelduda, see igus tekkis Vana-Roomas keisririigi ajal . Kolmekmnendates mees vttis tavaliselt naiseks vga noore, alles teismeeas tdruku. Arvan, et noor tdruk valiti selleprast, et teda varajases eas kuulekaks ja truuks petada. Mehed visid omada mitut naist ning neid oma koju tuua. Naine pidi olema oma mehele igat pidi truu. Kummaski riigis ei olnud naiste vastu mingit austust ning neid peeti lihtsalt jreltulijaid tootvaks olendiks , kes lisaks sellele funktsioonile rahuldab oma mehe igasuguseid soove ning ihasid. Naiste positsioon on vrreldes Vana-Kreeka ja Vana-Rooma hiskonnaga vga palju paremaks muutunud, kuid siiski mitte vrdne meestega ja mitte tingimata ei thenda see , et naistel endiselt vhem igusi on vaid, et sellesse valdkonda ei ole lihtsalt vimalik kunagi tiuslikku tasakaalu saavutada.
keeles. Omaks tuli vtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi silis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid les orje, sihiga petada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi ma. Sealsed pilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mjud vlja peksti. Orjadele petati peamiselt keelpillidel mngimist. Teatav osa taolisi muusikuid ja nende jreltulijaid vis aja jooksul kujuneda selleks tuumikuks, millest aja jooksul ammendasid muusikalisi teadmisi teised neegrid. See vis aset leida kll alles peale orjuse kaotamist, kui neegrite igapevaelus hakkasid levima mitmesugused muusikariistad ja tekkisid esimesed muusikalised kollektiivid- vikesed puhkpilliorkestrid. Enne seda mdus le kahe sajandi rnka orjust, mille surve all aafrika muusika eksisteeris valdavalt vokaalsete vormidena.
annaabi.ee 
