tuumapommi omavat riiki) Näide kui heita maailma suurim testitud tuumapomm Tallinna Näite seletus · 1 - pea kõik hoonestus hävib, võimalus ellu jääda pea 0 · 2 - enamus eluhoonetest hävib, tugevamad hooned saavad tugevalt kannatada · 3 - kõik aknad purunevad ja on võimalus veel väiksematele purustustele · 4 inimesed saavad kolmanda astme põletusi Kasutatud kirjandus · https://riigikaitse.postimees.ee/3741355/pii ritu-jouga-kapriisne-relv · https://www.history.com/topics/world-war-i i/atomic-bomb-history · https://nuclearsecrecy.com/nukemap/
koikidele meeleparane. Ka siis, kui ema sureb, loeb Passi-poiss raamatut. Ema pole kunagi haige olnud, nuud on. Koik teised haigused, mida ta elu jooksul voinuks podeda, on muutunud vahiks. Passi-poiss istub voodi korval, hoiab uhe kaega ema katt, teisega keerab lehekulgi. Ema kasi tuksleb. Nii raagib ta pojaga ja poeg vastab. Suurema osa kahest tovenadalast istub Passi-poiss liikumatult toolil. Ta hoiab katt ka siis, kui see enam ei vasta. Kuid aeg- ajalt touseb ema jouetu kasi ootamatu jouga ohku, vahist soodud keha rapub krampides. Ema helistab kella! Kell on liiga suur ja raske, rank raputamine kuku tab keha voodist. Ema on kerge, raamatut kaest pane- mata tostab poeg ta voodisse tagasi. "See on liiga julm," utleb uksele ilmunud isa. "Ma tean kulI, et sa oma emast ei hooli, kuid seeon liig mis liig. Miks sa kogu aeg loed, miks sa isegi nuud, kui su ema sureb, lugemist jarele ei jata?" "Ma armastan teist elu, mitte seda, mida elab ema."
MEHAANIKA Mehaanika on fuusika osa, mis kasitleb kehade liikumist ja paigalseisu mitmesuguste joudude mojul. Inerts on keha omadus sailitada oma liikumist voi paigalolekut. Newtoni I seadus Vastastikmoju puudumisel voi vastastikmojude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal voi liigub uhtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda tuntakse ka inertsiseaduse nime all. Newtoni II seadus Keha kiirendus on vordeline mojuva jouga ja poordvordeline massiga Newtoni III seadus Kahe keha vahel mojuvad joud on suuruselt vordsed, kuid vastassuunalised Impulsi jaavuse seadus- Suletud susteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasmojul jaav Elastne porge: peale porget liiguvad kehad eraldi, kehad sailitavad endise kuju Mitteelastne porge: peale porget liiguvad kehad koos, kehad deformeeruvad Reaktiivliikumine on liikumine, mille pohjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Voimsus on ajauhikus tehtud too
voi vaga harva ka neli (nelikside) voi kuus (kuuikside). · Kovalentne side moodustub kas uhe ja sama elemendi aatomite vahel voi nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus pole Paulingi skaalal suurem kui 1,7. · Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. · Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, voi aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on vordne, seovad molemad aatomid uhiseid elektronpaare vordse jouga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks Polaarne kovalentne side · Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mojutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (voi teine aatom) positiivse laengu · Molekul tervikuna jaab elektroneutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, nimetatakse
annaabi.ee 
