tehas, uljas, vaist, vihja Soome laenude puhul tuleb arvestada, et laenatud sõnade arv on vähemalt 800, kuid 9/10 neist on tuletuslaenud, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas. Ning lõpuks muude laenudena on H. Rätsep nimetanud 7 kindlat ja 2 küsitavat tüve: jaana (jaanalind, heebrea), jospel ja koi `ihne' (jidis), ?kula `jooksumäng' (prantsuse), manguma (mustlaskeel), nulg (mari), ?sima (vanabulgaari), velmama `taaselustama' (mordva), vutt `jalgpall' (inglise). Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Eeltoodud päritolurühmade näited olidki otselaenud. Peale nende on eesti keeles rohkesti otselaene (peale nimetatud vuti) veel inglise keelest ja nende arv paistab praegu
VORMISTIKUST · Ains par t-lõpuline · Ans illat: -sse · te-mitmus · Mitm part: i-tunnuseline, d-lõpuline · i-mitmus on üldkasutatav Alltüüp NUMBER · numbri, numbrit, numbrisse, numbrite, numbreid, numbritesse e numbreisse. · 2-silbilised III-vältelised sõnad, mille ains nom teise silbi vokaal langeb gen alates välja · Nom lõpevad need sõnad konsonandiga · L (aadel, dattel, diisel, eesel, flüügel, höövel, jospel, mantel, naaskel, pintsel, rentaabel) · M (koorem) · N (kaaren, korsten, poogen, räppen, taigen, värten) · R (apteeker, ekker, jünger, kaater, litter, mutter, revolver, suhkur, ungur, vooder) · S (aegus, hirmus, hõlpus, jõudus, kuulus, rõõmsus, soodus, tiidus, tähtis, täppis, voodus) · V (aeganõudev, andev, etteheitev, hingemattev, jooksev, kaitsev, laulev, maitsev, murdev, päästev) · Väljalangevaks teise silbi vokaaliks on enamasti e
annaabi.ee 
