käitumise üldreeglist (Kant) Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia. Reeglipõhine mõtlemine keskendub normide järgimisele ning rõhutab tõde. See lähenemisviis seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised 3 kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Endise õigusprofessori ja omanimelise eetikaõpingute instituudi rajaja Michael Josephsoni sõnul tuleb eetikale alluda „hoolimata sotsiaalsetest tavadest ja loomulikest kalduvustest vastupidisele” (Foreman, 2009:76) Reeglipõhise mõtlemise tugevus peitub selle lihtsuses. Seda teooriat on keeulisem rakendada olukorras, kus reeglitest hoolimata tekib eetiline dilemma erinevate käitumisprintsiipide vahel. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogia
- esimene seisneb mõõtühiku füüsikalises realiseerimises selle määratluse kaudu ja on realiseerimine sensu stricto ("in the narrow sense") - teine, mida nimetatakse .reprodutseerimiseks., ei seisne mõõtühiku füüsikalises realiseerimises selle määratluse alusel, vaid äärmiselt reprodutseeritava etaloni konstrueerimises, mis põhineb mingil füüsikalisel nähtusel, nagu näiteks stabiliseeritud sagedusega laserite kasutamine meetri etaloni korral, Josephsoni efekt voldi või Halli kvantefekt oomi korral; - kolmas protseduur seisneb materiaalmõõdu rakendamises etalonina. Etaloniga seotud standardmääramatus on alati seda etaloni kasutades saadud mõõtetulemuse liitmääramatuse komponent. Sageli on see komponent väike võrreldes liitmääramatuse teiste komponentidega. Suuruse väärtus ja mõõtemääramatus peavad olema määratud etaloni kasutamise ajal.
annaabi.ee 
