Kontserdiarvustus 16. novembril toimus Pärnu Endla teatri suures saalis Koit Toome üleriigiline kontserttuur ,,Mälestused." Koit Toomet saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Kontsert sisaldas läbilõiget 15 lava-aastast, esitusele tulid nii varasemad lood kui ka rahva lemmiklaulud uuelt heliplaadilt ,,Kaugele siit." Kontsert algas täpselt kell seitse, kui saal muutus hämaraks ja lavale astus Koit koos Jormaga, valju kisa saatel. Alustuseks mängiti vanemaid teoseid. Täiskasvanutele valmistas suurt rõõmu, kui esitusele tuli ,,On küll hilja." Koit Toome andis mitmel korral inimestele võimaluse kaasa laulda, kuid saal ei läinud sellega kaasa. ,,Mere lapsed," mis esindas 1998. aastal Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, pani nii mõnegi vaikselt kaasa ümisema. Koit Toome üritas pidevalt nalja teha, kuid minu arvates tundusid naljad üsna lamedad ja rahvas ei saanud õigupoolest nendest aru
mõttes väga raskesti mõjuma. Kui nad tagasi Tallinnasse läksid, tahtis Klara, et teda viimasena koju viidaks. Kui ta Joonataniga kahekesti jäi, käskis ta mehel oma sõbrannale mitte haiget teha ning ütles, et ta nüüd Veronika juurde ei läheks. Joonatan läks siiski Veronika juurde. Veronika oligi tegelikult salamisi tahtnud, et Joonatan ta juurde läheks. Klara pidi maja ehituseks puulaudu muretsema. Selleks pidi ta koos Jormaga tuttava metsaülema juurde sõitma. Metsaülem tegi naisele selgeks, et puulaudadest ehitamine läheb liiga kalliks, silikaadist saab palju väiksemate kulutusteta maja püsti. Esialgu ei tahtnud Klara oma plaanides muutusi teha, kuid kui ta kuulis kui kalliks see lõbu tal maksma läheks, pidi ta endale tunnistama, et metsaülemal on õigus. Metsaülem ja Jorma said omavahel hästi läbi. Klara tahtis ära minna, aga metsaülem tegi talle ettepaneku, et nad tema juurde elama jääksid
annaabi.ee 
