vutt.Tõugude klassifikatsioon-ühte liiki kuuluvate loomade popultsioon,kellel on sarnane välimik,põlvnemine ja maj. Kasulikud om. Ning kelle arvukus võimaldab teha aretustööd või säilitada loomade populats.Tõu kujunemine-välja kujunenud aastate vältel metsikutest ja kohalikest loomadest.Sugulastõugude kasut. Veisekasv.-eesti punane ja punasekirju tõu järglased on puhtatõulisedEesti seatõud ja sugulastõud- suur valge-jorksirid ja suured valged kõigis riikides. Eesti peekon-landrassid kõigis riikidesEesti lambatõud-eesti tumedapealine-sropsir,saksa tumedap. Eesti valgepaeline- seviot,ildefrans,soome maalammasEesti hobusetõud-tori tõug-hannover,postjee-bretoon,norfolk-roadster,eesti raskeveotõug-ardennid,külmaverelised tõud,eesti hobune- soome hobuneKunstliku seemenduse aretuslik hinnang- jaapanlaste ja prantslaste leiutis.sperma sügavkülmutusEmbrüosiirdamine-töötati väja Usas,et
tõumaterjali on sisse toodud rootsist, soomest, walesist ja mujalt. paranenud on tailiha sisaldus ja vähenenud pekipaksus. esineb kõigis maakondades. sead tugeva konstitutsiooniga ja varavalmivad, heade lihaomadustega. sead on peekonitüüpi-proportsionaalse kehaehitusega. värvus valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed liharikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. sugulastõugudeks on teised jorksirid. maasiga- sugulastõugudeks on teiste riikide landrassid. kõige enam on tõumaterjali toodud soomest, rootsist, taanist, austriast. lihakeha on pikem, pekk õhem ja tailiha sisaldus suurem. levinud rohkem lääne eestis ja saartel. eesti maatõugu sead on viljakad , varavalmivad, suurekasvulised, heade lihaomadustega. sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllat peene luustikuga. 82. Eesti lambatõud
annaabi.ee 
