RDd on leitud esinevat kahekümne viiel koeratõul sajast uuritud tõust, neist kahekümne neljal esines võrkkesta kurde ning üheteistkümnel lisaks geograafilist või täielikku RD vormi. Lihtne autosoomne retsessiivne RD päritavus arvatakse olevat akitadel, ameerika kokkerspanjelitel, austraalia karjakoertel, bedlingtonterjeritel, ajukoertel (beagles), dobermannidel, inglise springerspajnelitel, labradoridel, rottweileritel, vanainglise lambakoertel, sealyham terjeritel ja jorkshiri terjeritel. Paljudel tõugudel ei ole pärilikkusele viitavaid märke leitud. Labradoridel ja samojeedi koertel on kirjeldatud luustiku ja silmadüsplaasia samaaegset esinemist, mis on tuntud ka kui okuloskeletaalne düsplaasia. Arvatakse, et selle defekti kandja on autosoomne dominantne geen. Homosügootsed isendid on seljuhul moondunud luustikuga ning mistahes RD vormiga, heterosügootsed tavaliselt omavad RD mõõdukal astmel ning luustik on normaalne
saekaater. Mõisa loomade tarbeks oli turbiini peal loomajahu jahvatuskivi. Praeguses rohujahu veskiruumis oli aurukatel, mida köeti puudega ja mis andis veevaesel ajal jõu kogu veskile. Katla tööshoidmine oli vaevarikas sest kütteks kulus päevas 4-5 tm puid. Lahmuse mõisal on väga võimsalt olnud keldreid. Võib öelda, et iga hoone all ja ka õuemuru all on keldrid. Hoonete all olevad keldrid on kasutusel praegugi. Hästi oli arenenud karjamajandus, kasvatati angeli ja friisi karja, jorkshiri sigu, trakeeni tõugu hobuseid . Lahmusel toodeti sveitsi juustu, mida müüdi Peterburi ja Moskvasse. Säilinud juustumajas on kahekordsed keldrid. Mõisates hakati tegelema maaparandusega: kivide koristus, kivid leidsid kasutuse mõisahoonete ehitustes, liigvee ärajuhtimiseks kaevati kraave. Saksamaa eeskujul levis põldude lupjamine. XIX sajandi algul seati suuremates mõisates sisse tõuraamatud ja sajandi keskel arenes sordiaretus(oder, kaer, kartul).
annaabi.ee 
